Taimi Saarman, kutseõpetaja:
«Minu arvates võiks maakonna koolivõrk jääda samaks, seda poleks vaja suurendada ega vähendada. Väikesi külakoole on juba niigi palju kinni pandud. Lastel peaks olema kodu lähedal mitte üksnes kolme-, vaid üheksaklassiline kool. Keskkoolid ja gümnaasiumid võiksid jääda nii Põltsamaale, Jõgevale kui ka Mustveesse. Lisaks eestikeelsele keskkoolile peaks alles jääma ka venekeelne õpe. Loomulikult peab hariduse andmine Eesti riigikeelele üle minema, kuid seda ei saa teha järsku, muidu jääb meile väga palju harimata ja tegevuseta noori.»
Riina Paluoja, pedagoog:
«Olen selle poolt, et väikesed maakoolid, nii alg- kui põhikoolid, säiliksid. Lastel on nendes palju turvalisem kui suurtes linnades, vähem on koolivägivalda, lapsed saavad ennast loominguliselt rohkem avada ja neid saab haarata klassivälisesse töösse. Minu meelest jääb suures koolis enamik õpilasi varju. Kolmest gümnaasiumist maakonnas ehk piisabki, aga algkoolilapsed peavad ikka kodu lähedal koolis käima. Küllap hakkab tänu elujärje tõusule ja vanemapalgale lapsi juurde tulema, aga koolide kaotamine võib põhjustada sündimuse vähenemist külades.»
Rutt Tänav, muuseumi juhataja:
«Olen kindlal seisukohal, et väikesed maakoolid tuleb säilitada, et algklasside lastel poleks koolitee pikem kui mõni kilomeeter ja põhikoolis käijatel mitte üle kümne. Mul on tulnud esimesest klassist saati kodust 15 km kaugusel Jõgeval koolis käia. See oli väga valus aeg: pidevad bussiootamised ja külmetamised, ma ei saanud käia ringides ega mitte ühelgi koolipeol. Tundub, et suures koolis on õpilased ja õpetajad pidevalt stressis, väikeses maakoolis seda ei ole. Hariduselus tahaks kõigepealt näha, et vähendataks klassi täitumusnorme. Üle kolmekümne lapsega klass on liiga suur.»
Arvo Sakjas, koolijuht:
«Kõik olemasolevad algkoolid peaksid alles jääma. Kui piirkonnas jääb lapsi aga nii väheks, et liitklassid ulatuvad juba seitsmenda-kaheksanda klassini, on ehk otstarbekam muuta põhikool kolme- või kuueklassiliseks algkooliks. Kui on tugev õpetaja, ei tee liitklassid algkoolilastele midagi halba, pigem harjuvad nad iseseisvalt töötama. Mis puutub gümnaasiumidesse, siis koos kutset andvate koolide reformiga peaks välja kujunema ka gümnaasiumide arv regioonis. Kutseharidus peaks meil olema senisest tugevamal järjel.»
Helju Valdmaa, endine õpetaja:
«Peaks olema nii, et koolis oleks vähemalt sada õpilast ja samas tuleks arvestada ka seda, et lapsed ei peaks koju ja kooli jõudmiseks tunde kulutama. Pikk koolitee teeb nende tööpäeva veelgi raskemaks ja pikemaks. Väikeste koolide eeliseks on, et õpetajad tunnevad kõiki lapsi, tekib kodukooli tunne. Tänu oma koolile saavadki mõned vallad veel eksisteerida. Kurb, et kadus Maarja keskkool, nüüd on kuulda teistegi koolide muutmist põhi- või mingit eelkutseharidust andvateks koolideks. Lisaks Jõgevale ja Põltsamaale peaksid keskharidust andvad koolid jääma alles ka Mustvees ja Tabiveres.»
Uku Kaju, teenistuja:
«Väikesi koole on viimasel paarikümnel aastal isegi kadunud, enam rohkem ei tohiks neid küll kinni panna. Olen ise külakoolis käinud, see ei seganud mind hiljem suurtes koolides õppimast. Liitklassis oligi väiksematel koos suurematega õppimisest kasu ? said targemaks. Aastakümne pärast võib meil olla jälle rohkem kooliminejaid lapsi. Kui nüüd koole sulgeda, on neid hiljem väga raske avada. Pooldan kutseõpetuse arendamist ja kesk-erihariduse andmist, gümnaasiumid ja eliitkoolid on rohkem nende jaoks, kes jätkavad õpinguid ülikoolides.»
ARDI KIVIMETS
