Anneli Arro, kutseõpetaja:
«Jõgeva maakond ja regioon võiks ikka alles jääda, aga kui nad tahavad seda kaotada ja Eestisse teha vaid neli-viis toimeala, siis kuulugu Jõgevamaa pigem Lõuna- kui Kesk-Eesti regiooni. Hiilivalt ja vaikselt on haldusreformiga juba pihta hakatud. Ja kui just peame mõne tõmbekeskuse alla minema, siis Tartu sobiks meile selleks rohkem kui Paide. Tundub, nagu oleks tegemist mingi suurusehullustusega: suured regioonid, suured linnad, koolid… Nii võib kodutunne ju kaduda. Suurte liitmiste kõrval võiks mõelda rohkem perede suurenemisele, aga selleks pole meil endil ega riigil veel võimalusi.»
Jüri Smitt, Adavere Agro peaagronoom:
«Suhtun kõiksugustesse ühinemistesse küllaltki skeptiliselt. Minu arvates võiksid jääda vallad, maakonnad ja kogu vabariik paika nii, nagu ta on. Üldjuhul tähendavad ühinemised lihtinimestele asjaajamiste muutumist kaugemaks ja tülikamaks, seda vaatamata arvutitele ja internetile. Gigantomaania ja Eestisse loodud suured oblastid ei sobinud isegi Vene ajal, ega need nüüdki vist läbi ei löö. Kui regioonid on aga paratamatus, siis oleneb nende elujõulisus isiksustest, kes satuvad selle eestvedajaks. Keskused, kuhu rahvas on harjunud käima, on aastatega juba välja kujunenud, seda nii kiiresti ei muuda.»
Leonhard Raun, sõjaväepensionär:
«Olen selle poolt, et Jõgeva maakond säiliks. Rahvas pole meil nii rikas, et võtab auto tagumiku alla ja põrutab Tartusse, Paidesse või veelgi kaugemale oma asju ajama. Nõukogude ajal tehti meile kolm oblastit, aga need ei olnud ka sellel poliitilisel ajastul kohased ega õigustanud end. Praegu on teised poliitilised ja majanduslikud põhimõtted ja struktuurid, kuid tasub tõsiselt kaaluda ja teha rahaline arvestus, kas meil on regioone ikkagi vaja. Naljaga pooleks võib öelda, et kui Eesti taheti nõukogude ajal teha kolmeks ja nüüd kaalutakse viieks jagamist, siis võiks proovida neljalist varianti.»
Andrus Paloots, põllumees:
«Regioonid annavad piirkonniti parema juhtimise, selles mõttes on toimealade loomine teretulnud. Meil on liiga palju väikesi svaldu, nende ühinemisega väheneksid juhtimiskulud ja ametnike arv. Haldusreform on olnud käsil juba mitu aastat, kuid pole senini tuult tiibadesse saanud. Loomulikult seisab iga väike piirkond oma huvide eest ja kardab, et osa riigiametnikke jääb töökohata, kuid see on pidur, mis ei lase muutustel hoogsalt areneda. Omavalitsuste liitmine oleks mõistlik panna rahvahääletusele, kuid liigsel demokraatial on ka omad miinused. Olen Kesk-Eesti regiooni loomise poolt.»
Jaan Vahtla, maakorraldaja:
«Meil pole mõtet rakendada suurriikide mudelit, arvestamata Eesti iseärasusi ja rahva eripära. Meil ei tasuks uhkustada oma suurte keskustega, vaid vastupidi ? et hoiame eesti rahvuslikku vaimu just paikkondades, kus see asub. Jõgevamaa on üks osa Eestist ja rahvast, see peab alles jääma. Meil on juba kihelkondade ajast piirkonniti omad tavad ja kultuuriline eripära, seda tuleb säilitada. Olen sündinud ja kasvanud Paides, kuid arvan, et Kesk-Eesti keskuseks pürgiv Paide ei saa olla Jõgevamaa jaoks tõmbekeskuseks. Tasub mõelda, kas tahame saada mõne suhteliselt nõrga või tugeva keskuse ääremaaks.»
Ain Malm, metsamees:
«Regioonide ehk toimealade loomise mõttekusse pole ma süvenenud ja ega minu arvamus valitsuse otsust ei muuda. Mis puutub lisaks Tallinna, Tartu, Pärnu ja Jõhvi regioonidele ka Kesk-Eesti toimeala moodustamist, siis pooldan järvalaste seisukohta. Pärnu jääb Paidele tõepoolest kaugeks. Jõgeva rahvale on Paide ja Tartu enam-vähem ühekaugusel, internetisüsteem jõuab ka maale ja pole enam kuigi suurt vahet, kus asjaajamine toimub, kuid eelistatum oleks siiski Tartu. Peaasi, et väiksemad keskused ei muutuks päriselt ääremaaks, et Jõgevalegi jääks alles päästeteenistus, politsei ja haigla, kust saab abi ööpäevaringselt.»
ARDI KIVIMETS
