Meil kõigil on hea meel jälle olla Palamusel, meie ”Kevade” kangelaste maal. Mul on veel isiklikult hea meel, sest Palamuse koolis õppisid omal ajal minu vanaema, ema ja onu. Käisime just nende ja teiste meie sugulaste haudadel Palamuse koguduse uuel surnuaial. Nägime, et seal asuv Vabadussõja monument on korda tehtud. Suur tänu!
Järgmise aasta 25.märtsil saab Eesti Memento Liit 20 aastaseks. Represseeritute organisatsioonide algatusgrupid olid juba enne 1989. aasta 25. märtsi Eestis olemas. Mõned kohalikud Memento struktuurid olid juba loodud.
Eesti Memento Liit on ka tänapäeval poliitiliselt aktiivne, kuigi kostab üksikuid hääli, et aitab meile poliitikast. Poliitikast loobumine on ka poliitika.
Juba 2003.aastal tõstatas Tartu Memento kommunismiohvrite mälestuspäeva vajalikkuse küsimuse Euroopa Liidus. Tartu Memento avalduse alusel Euroopa Rahvapartei poolt koostatud eelnõu on siiani Europarlamendi päevakorras. Eelnõu pole vastu võetud, kuid pole ka tagasi lükatud. Europarlamendi hoone seinale on paigutatud mälestustahvel kommunismiohvritele.
2007.aasta 2. mail avaldas Tartu Memento avalikult toetust Eesti Vabariigi valitsusele. Pronksmehe äraviimine oli õige ja paratamatu samm.
Eesti Memento Liit soovib, et Tallinnas Pagari tänav 1 keldritesse tuleks muuseum. Me ei ole nõus Patarei vangla hoonetest loobumisega.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese väljamarss äsja lõppenud soome-ugri rahvaste viiendalt kongressilt oli õige ja paratamatu samm pärast Eestit mõnitavat ja solvavat sõnavõttu Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kassatsovi poolt.
Meie president rääkis Hantõ-Mansiiskis eesti keele asemel inglise keeles, mis on kahetsusväärne.
Olen isiklikult eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel, paljude Eestimaalt pärit kommunistide jaoks nn. kuldsetel kuuekümnendatel, viibinud viis ja pool aastat kommunistlikes koonduslaagrites. Minu teise karistuse üheks põhisüüdistuseks oli katse soome-ugri rahvaid kaitsta, eelkõige toetada nende väikerahvaste emakeele püsimajäämist.
Mis aga puutub Eesti-Vene piirilepingu preambula muutmisse, siis olen kategooriliselt selle vastu. Ma ei toeta seda “kinkelepingut”. Ilma preambulata on see leping kindlasti Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 122 vastu.
Miks siis Tartu rahulepingu mainimine häirib nii Venemaa presidenti Medvedjevit ja Venemaad? Vaidlus käib ikka selle ümber, kas 1940 Eesti Vabariik okupeeriti ja annekteeriti Nõukogude Liidu poolt või mitte, nagu väidab Venemaa.
Vastavalt meie arusaamisele, ja see on fikseeritud ka kehtivas Eesti Vabariigi Põhiseaduses, on Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel taastatud riik. Venemaa võimumehed käsitlevad Eestit kui Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud uut riiki. Selle Venemaa kontseptsiooni järgi peaks Eestis olema kaks riigikeelt, kõikidel elanikel kodakondsus või topeltkodakondsus ning Eestis elavad umbes 110000 Vene Föderatsiooni kodanikku saaksid täielikult osaleda Eesti valimistel. Me teame, et umbes 50 000 Eestis elavatest Vene Föderatsiooni kodanikest osaleb Venemaa valimistel ning on väga suurriiklikult meelestatud.
Vaidlustel ajaloo üle on eluliselt tähtis praktiline tagajärg võitluses Eesti Vabariigi püsimajäämise eest.
Eesti endiste poliitvangide ja küüditatute vabariiklikul kokkutulekul 5.juulil 2008. aastal Palamusel peetud kõne
ENN TARTO, Eesti Memento Liidu esimees
