Naistepäeva uus olemus

Täna tähistatakse rahvusvahelist naistepäeva, mis on ÜRO tähtpäevade nimistus ja tähtsal kohal mitmel pool maailmas. See on päev, mil lisaks lilledele ja šokolaadidele tuleks rääkida naiste õigustest, muredest ja probleemidest. Üks osa probleemidest võib puudutada küll töötasu või ebavõrdset kohtlemist, kuid praegu on valupunkt hoopis mujal.
Sõjaolukorras, kus naised ja lapsed üritavad iga hinna eest põgeneda, on naistepäeval teine tähendus. Lilledest ja kingitustest ei hooli ükski põgeneja, turvalisest ja kindlast elukeskkonnast küll.
Kui muidu räägitakse naistepäeval koduvägivallast, emadusest, soolisest palgalõhest ja naiste õigustest, siis nüüd tuleb rääkida sotsiaalkriisist, mida sõda endaga kaasa toob. Me ei räägi vaid põgenemisest, vaid lagunenud perekondadest, depressioonist ja vaimse tervise muredest, vanemateta jäänud lastest, sotsiaalkatastroofist ning võimalusest, et oma koju ei saa lähikuudel tagasi minna.
Sotsiaalküsimused just sõjapõgenike, vaimse tervise ja lagunenud elu kokkutraageldamise osas ootavad kogu maailma alles ees. Sõda on mõjutanud kõiki ja pole imestada, et ühel või teisel moel vajame toetust olenemata oma kaugusest sõjakoldest. Kuid toetust vajavad need naised, tütred, emad ja õed, kes praegu oma elu eest pagevad ja on leppinud olukorraga, et kodul on pikka aega hoopis teine tähendus.
Naised, nii vägevad ja tugevad, kui nad ka poleks, vajavad hoolimata kõigest siiski märkamist. Olgu selleks siis lillekimp või lihtsalt soe sõna. Märkamist on praegu vaja igaühel.