Arstide käes on tihtilugu inimeste saatus ja elu. Aastaid tagasi kustus mu venna elu just Jõgeva arstide hooletu suhtumise tõttu. Kui ta siis ükskord Tartusse edasi saadeti, selgus, et oli juba hilja. Nüüd juhtus mu pojaga 15. detsembril kahetsusväärne lugu. Jõgeva kaubahalli ees oli ta kukkunud, pea ees, üle piirde autode parkimisplatsile. Kuidas sealt niimoodi kukkuda saab, on iseasi. Meelemärkuseta viidi poeg Jõgeva haigla kiirabisse. Seal hakkas temaga tegelema doktor Reim. Peast tehti ka röntgenipilt. Järgmisel päeval saadeti poeg juba koju. Tervis läks aga aina halvemaks, söök ega jook ei seisnud sees. Mis seal salata, eks poisil on viinaviga küljes, isegi pahandasin temaga ja süüdistasin ühes kui teises. Lõpuks tundus asi olevat aga õige hull ja ei jäänud muud üle, kui läksin koos pojaga haiglasse tagasi, kus meid doktor Õunapuu vastu võttis. Kui see arst oli röntgenipildile pilgu peale visanud, sai ta kohe aru, et asi on halb ja saatis poja Tartusse kompuutertomograafi. Juba samal nädalal tehti seal talle operatsioon ja jäeti veel kuueks päevaks Tartusse haiglasse. Siis aga saadeti ta Jõgeva haiglasse ravile. Kui ma seal poja haigevoodi juures jälle sedasama doktor Reimi nägin, läksin ma juba lausa endast välja ja nõudsin, et ta mu poja juurest ära läheks. Tunnistan, et käitusin üsna jämedalt, aga mis teha, kui tegu on oma poja eluga. Selle arsti hooletuse tõttu poleks poega enam elus olnud. Kuidas on võimalik, et üks arst ei oska röntgenipilti lugeda ja teine oskab. Sain oma tahtmise, et Jõgeval hakkas poega edasi ravima doktor Õunapuu. Tahan öelda seda, et Jõgeval on palju häid ja inimlikke arste nagu Õunapuu, Kivi, Kabin, Pruus, Kroon, perekond Pauklin jt. Aga kahjuks on arstide seas ka neid, kes oma töösse lohakalt suhtuvad ja tagajärjed võivad olla pöördumatud. AKSEL KÜLV
15.01.2004
blog comments powered by Disqus
