Kolm kuud kestnud põdrajahihooajal kütiti Jõgevamaal 170 põtra, seega jälgiti teadlaste soovitust küttida just nii palju, et küttimine oleks lähedal juurdekasvule. Ulukite mulluse loenduse andmetel elutses meie maakonna jahimaadel 659 põtra. Mullu kestis põdrajaht tavalisest kauem. Kui varasematel aastatel tohtis põtru küttida septembrist novembri lõpuni, siis nüüd pikenes jahiaeg paari nädala võrra. Et järelkasvu eest hoolitsejaid rohkem alles jääks, tohtis detsembris lasta üksnes vasikaid. Tugeva ja elujõulise populatsiooni säilitamiseks ongi antud jahimeestele küttimiskvoot ? mullu oli see meie maakonnas 66 vasikat, 61 pulli ja 43 lehma. Vasikate küttimine suurenes eelkõige seetõttu, et põdralehmade loenduse ja viljakuse põhiselt on oodata karja head juurdekasvu. Jahimeeste, keskkonnateenistuse ja teadlaste pikaajalise koostööna on saadud põtrade arvukusest, vanusest ja viljakusest küllalt selge pilt. Jahindusspetsialistid on Jõgevamaa jahimeestega rahul, sest meie mehed suhtuvad materjali kogumisse väga kohusetundlikult, enamik uurimiseks vajalikku tuuakse kaasa ja nii saavad teadlased siinsetest põtradest päris hea ülevaate. Jõgeval on alati ilusaid sarvi välja tulnud, nii et seekordsed kõige suuremad ja uhkemad Toomas Soosaare toodud sarved polegi üllatus. Kindlasti on see kuldmedali vääriline. Nagu kõike siin looduses, peab olema ka sarvekandjaid parasjagu ? et loomadel ja inimestel oleks eluruumi, et ulukite asurkonnad omavahel tasakaalus. Jõgevamaa metsade seisund on spetsialistide tähelepanekute kohaselt halvenenud, põdrad kipuvad puid koorima. Nende suuremat kuusekoorimist on kurtnud nii riigimetsa metsnikud kui ka jahimehed. Viimati laekus selliseid teateid Laiuse, Kurista ja Palamuse piirkonnast.
14.01.2004
blog comments powered by Disqus
