Kalastuskaart on siiski vajalik piirkondades, kus on vaja kehtestada piiranguid, näiteks lõhepüügil lõhejõgedes. Varem väljastati sellisel juhul kalastuskaardi lisaleht, selgub Keskkonnaministeeriumi pressiteatest.
Kala püüda soovijal tuleb maksta püügiõiguse tasu ning maksekorraldus ongi tõendiks harrastuskalapüügi õiguse kohta. Õngitsema minnes tuleb lisaks kaasa võtta ka pildiga isikut tõendav dokument.
Aastase kalapüügi õiguse eest tuleb tasuda 180, poole aasta eest 120 krooni, raha tuleb kanda Keskkonnaministeeriumi arvelduskontole, mis on kirjas ministeeriumi koduleheküljel.
Õpilased, pensionärid ja invaliidid, kellele väljastati kalastuskaarte tasuta, peavad kalale minnes võtma kaasa õpilaspileti, pensionitunnistuse või invaliidsust tõendava dokumendi.
EVA KLAAS
