Eelnõud menetledes lähtusime teadmisest, et kalavaru on liialt intensiivse püügi tõttu madalseisus ning selleks, et tagada kalanduse kui majandusharu tasakaalustatud ja varusäästlik areng, on vaja püügi intensiivsust vähendada.
Kalureid liiga palju
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, kui oli taas võimalik vabalt merele minna ja kalapüügipiirangud puudusid, toimus sisuliselt kontrollimatu püük, mis viis kalavarude vähenemisele. 1996. aastast lisandus 2000 kutselisele kalurile veel 4000 piiratud püügiõigusega püüdjat, mis suurendas püügisurvet veelgi. Tol ajal toodi põhjenduseks iidse tava taaselustamine ja soov anda rannaelanikele võimalus oma tarbeks kala püüda.
Tänaseks on seoses rannaalade intensiivse müügiga rannaelanike koosseis oluliselt muutunud ja ainult oma tarbeks püügile on lisandunud ulatuslik püütud kala müük, mis moodustab kolmandiku kutseliste kalurite püügist, so ligi 500 tonni aastas. Need olid põhjused, miks keskkonnakomisjon otsustas korrastada kalurkonna koosseisu, lõpetades piiratud püügiõigusega kalapüügi. See printsiip rakendub 2005. aasta 1. Jaanuarist, andes üleminekuperioodi isikutele, kes soovivad kala edasi püüda.
Kutseline kalur peab olema ettevõtjana äriregistrisse kantud
Selleks on kaks võimalust: kas kutselise kalurina või harrastuspüüdjana. Seadus täpsustab kutselise kaluri mõistet. Selleks on ettevõtjana äriregistrisse kantud isik, kelle tegevusalana on sinna sisse kantud kalapüük.
Harrastuspüügivahendite loetelu täiendati nakkevõrgu ja kuni sajast õngekonksust koosneva põhjaõngejadaga. Lihtsustati harrastuspüügi õiguse tõendamist. Enamasti on selleks harrastuspüügi õiguse eest tasumist tõendav dokument. Loomulikult on sellest vabastatud lapsed, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ja puuetega isikud. Kalastuskaarti nõutakse nakkevõrguga või sajast konksust koosneva põhjaõngejadaga püügi korral.
Oluliseks muudatuseks on harrastuspüügil püütud kala müügi ja kokkuostu keelustamine ning selle rikkumise eest karistamine. Kala esmakokkuost on ärilistel eesmärkidel kala kokkuostmine suurtes kogustes, mida tohib teha toiduseaduse alusel tunnustatud ettevõtja. Kala esmakokkuostuks ei loeta kala ostmist mõistlikes kogustes oma tarbeks. Kokkuostetud kalaga peab kaasas olema esmakokkuostu kviitungi ärakiri, mille järgi saab tõendada ostetud kala päritolu.
Kalapüügiõiguse tasu jäi kehtima
Tõsist poleemikat tekitas valitsuse poolt esitatud eelnõu põhimõte vabastada kutselised kalurid kalapüügiõiguse tasust. Vaatamata Rahvaliidu fraktsiooni pingutustele, kes suutsid kaasa haarata ka opositsiooni erakonnad, õnnestus kahel valitsuskoalitsiooni erakonnal hääletada valitsuses heakskiidetud põhimõtte vastu. Seega jäi kalapüügiõiguse tasu kehtima.
Seadus muutis veel mitmeid regulatsioone. Mainida võiks Euroopa Liidu nõuetega seonduvat kolme valdkonda: kalalaevaregister, kalalaevatunnistuse ning kalapüügiloa sidumine ja satelliitjälgimissüsteemi nõude laiendamine.
Olen kindel, et muudetud kalapüügiseadus loob soodsamad tingimused nii kutselistele kui harrastuskaluritele ja tagab kalanduse tasakaalustatud ja varusäästliku arengu.
Jüri Saar, Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, Rahvaliit
