Mustvee piirkonnas tähistatakse jõulupühi

Jõululaupäeval, 6. detsembril toimus Mustvees õhtune pidulik ja tavalisest pikem jumalateenistus, millega tähistati Kristuse sündimist ja ühtlasi ka 40-päevase paastuaja lõppu. Paastuajal ei tohi juua piima, süüa liha, võid ega mune – ühesõnaga toiduaineid, mis on saadud loomadelt. Koguduse vanema Niina Ba?kirova sõnul ei olegi söömine nii oluline kui see, mis toimub inimese südames. «Kui inimene on haige ja talle on väga oluline piima juua, siis seda ka lubatakse. Kui aga hoolikas paastuja teeb jumalale mitte meelepäraseid tegusid, ei saa seda heaks kiita,» rääkis Ba?kirova.

Jõulude ajal koguneb rahvast kirikusse tavapärasest rohkem, esimesel jõulupühal oli teenistusel umbes kuuskümmend inimest. Kuigi õigeusklikele pühade puhul vaba päeva ei anta, leiavad inimesed ikka selle aja, et teenistusele tulla. Enamasti kuuluvad kogudusse vanemad inimesed, noori käib kirikus vähe. «Minul kui pensionäril ei ole suurt vahet, kas jõululaupäev on riigipüha või mitte. Tähistan jõule kaks korda, eesti ja vene jõulude ajal. Keegi ei tea, mis tegelikult on õige,» selgitas laulja Anna Sumina. Tegelikult on jõulutraditsioonid üsna sarnased, ka õigeusklikud söövad verivorsti ja küpsetavad pirukaid. Jõulud on ülestõusmispühade kõrval kirikukalendris tähtsamad pühad, mis on kodused ja vaiksed. «Pärast jumalateenistust armsaks saanud pühakojas tunnen ennast vabana ja hästi, südames on kohe hea tunne,» lausus Sumina.

Mustvees ei toimu aga jumalateenistust teisel jõulupühal, sest preester Isa Vladimir peab teenima Lohusuu kirikus.

Lisaks õigeusklikele tähistavad praegu Eestis jõulupühi ka vanausulised. «Eks igal kirikul on oma traditsioonid, näiteks laulame meie noodist, vanausulised aga mitte,» ütles Isa Vladimir. Võrreldes luteri kirikuga on õigeusu kirikus suhteliselt suurem osakaal laulul ja palvel, samuti ei tarvitata teenistusel orelit ja seistakse püsti. «Pingid on ainult nende jaoks, kes tõesti tervise tõttu seista ei saa või ei jõua,» ütles Isa Vladimir.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku pressiesindaja Leonti Morozkin ütles BNSile, Juuliuse kalendri järgi tähistatava jõulupüha võiks samuti riigipühaks muuta. Moskva Patriarhaadile alluvaid kirikuid on praegu Eestis 31 ning õigeusklikke ligi 150 000 ehk umbes samapalju kui luterlasi.

Kirikuliste sõnul tähistatakse jõule nii või teisiti, kuid kui valitsus muudaks need riigipühaks, oleks see väga tervitatav ja ilus, seda enam, et eestlased tähistavad 6. jaanuaril ehk õigeusu jõululaupäeval kolmekuningapäeva.

Suuremaid pühi ja tähtpäevi tähistatakse Mustvees traditsiooniliselt nii uue kui vana kalendri järgi, nii on laupäeval kultuurikeskusse jõulupeole oodatud kõik huvilised.

EVA KLAAS