Terves Eestis püsib endiselt suur marutaudioht

Oktoobris tuli kõige rohkem haigusjuhtumeid ilmsiks kährikutel ja rebastel, terves Eestis vastavalt 36 ja 20. Jõgevamaal haigestus oktoobris samuti kõige enam kährikuid. Rasket haigust avastati meie maakonnas ka kolmel koduloomal: kahel kassil ja ühel veisel. Haigeid rebaseid tabati kolm. Kõige rohkem oli oktoobris Jõgevamaal marutõbiseid loomi Põltsamaa ja Pajusi vallas. Andmed on saadud aga veterinaar- ja toiduameti ametlikust statistikast, tegelikkuses on marutõbiste loomade hulk tõenäoliselt palju suurem ning nende täpset arvu ei tea keegi.

Marutaud käib puhanguti
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse metsandus- ja jahindusspetsialisti Vello Einaru sõnul on marutaud haigus, mis käib puhanguti. See tähendab, et teatud perioodil on marutaudis loomi palju, mõnel ajavahemikul aga vähe.

Praegu on raske tõbi levinud eelkõige seetõttu, et kährikute ja rebaste arvukus on tõusnud. Vello Einaru sõnul ei tasu rebaste ja kährikute küttimine ära, sest kulud jahi pidamiseks on suuremad kui sellest saadav tulu. Nimelt ei ole nende loomade nahkadel turgu.

Siiski on positiivne, et viimase kolme aasta jooksul on Jõgevamaa Veterinaariakeskusel, Keskkonnateenistusel ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidul kokkulepe, mille kohaselt hüvitatakse rebaste ja kährikute küttimisega seotud kuludest iga lastud looma kohta 50 krooni.

Vello Einaru sõnul on pärast toetuse rakendamist kütitud loomade arv mõnevõrra tõusnud. Kui tavaliselt on Jõgevamaal lastud 100- 200 rebast ning umbes samapalju kährikuid, siis 2002. aastal jäi meie maakonnas jahimeeste püssi ette 402 rebast ja 473 kährikut. Praegu on toetusrahast alles aga kõigest 28 000 krooni.

Lennukilt vaktsiini alla puistamine maksab ligi 50 miljonit
Uus kava marutaudi piiramiseks näeb ette PHARE projekti käivitamist, mille raames tahetakse lennukilt vaktsiini alla puistates vaktsineerida metsloomad, eelkõige rebased ja kährikud. Neilt saadud nakkust kannavad edasi koduloomad, eriti hulkuvad koerad ja kassid, ohtlik võib loomulikult olla ka haigestunud veis. Ja ega alati ei pea koer või kass hulkuma, marutaudis rebane võib tulla ka koduõue.

Tõenäoliselt alustatakse projektiga kevadel ja terves Eestis läheb see maksma umbes kolm miljonit eurot ehk ligikaudu 50 miljonit krooni.

Samas ei pane Einaru lennukilt vaktsineerimise tulemustele väga suuri ootusi. Esiteks näitavad teiste maade, näiteks Tsehhi ja Belgia kogemused, et enne, kui vaktsiin soovitud tulemusi hakkab andma, marutaudi ulatus isegi mõnevõrra kasvab. Samuti on raske vaktsineerida kõiki alasid, kus marutaudis loomi võib olla. Näiteks elavad rebased tihtipeale karjalautade ümbruses, kährikud aga metsas.

Jõgevamaa Veterinaariakeskuse juhataja Jaan Kusma ütles, et nakkuse tõkestamiseks tuleks pöörata senisest suuremat tähelepanu koduloomade, eelkõige koerte ja kasside vaktsineerimisele. Oluline on ka jälgida, et kodu- ja metsloomade omavaheline kokkupuutevõimalus oleks võimalikult väike.

Kusma sõnul on marutaudiga võitlemiseks ainuke võimalus inimeste teadlikkuse tõstmine, muud selleks teha ei saagi.

Õnneks on tegemist haigusega, mis käib lainetena: kui jahimajandus loomade arvukust reguleerida ei suuda, teeb seda taud ise. Tema hinnangul kevadeks enam sellises ulatuses marutaudipuhangut ei ole.

Marutaudi vastu on kasulik vaktsineerida
Marutaud on väga vana haigus, seda nimetatakse ka veekartuseks. Peale kodu- ja metsloomade võivad marutõppe nakatuda ka inimesed. Marutaudi peiteaeg on 12 päevast aastani, erandjuhtudel isegi kauem ning see lõpeb alati surmaga. Seepärast soovitavad spetsialistid koduloomi, eelkõige kasse ja koeri kindlasti vaktsineerida ning võtta tarvitusele ka kõik muud vahendid selleks, et mets- ja koduloomad võimalikult vähe kokku saaksid. Kasulik on end vaktsineerida ka inimestel, eriti neil, kes oma töö või hobide tõttu pidevalt loomadega kokku puutuvad. Eraisikule on vabatahtlik vaktsineerimine tasuline, makstes koos visiiditasuga umbes kakssada krooni.

Kui inimene saab loomalt hammustada, peaks ta kindlasti arsti poole pöörduma, seda enam, et nii kodu- kui metsloomad võivad edasi kanda ka teisi haigusi. Kui hammustanud loom on marutaudis või selleks on väiksemgi kahtlus, tehakse ka marutõve vastane süst. Sellisel puhul on vaktsineerimine tasuta. Eestis suri inimene viimati marutõve tagajärjel 1986. aastal, Lätis aga pärast kümneaastast vaheaega eelmisel aastal.

EVA KLAAS