Kunsti alal pälvis 5000-kroonise aastapreemia (niisama suured olid ka teiste alade aastapreemiad) MTÜ Kunstijüngrid, mille eestvedajateks on Jõgeva Kunstikooli õpetajad Anne Nurmik ja Katrin Tamm. Ühendust võib naljaga pooleks lausa projektivabrikuks tituleerida: pooleteise tegutsemisaasta jooksul on nad jõudnud teoks teha 17 projekti, milledest ühed suuremad ja edukamad näiteks need, mille tagajärjel said teoks eelprofessionaalse kunsti festivalid ning raamatukaante vahele õpilaste kirjutatud ja illustreeritud Jõgeva linna loomislood. Tolle loomislugude projekti lükkas Kultuurkapitali ekspertgrupp, muuseas, esimesel korral tagasi. Õnneks jätkus Kunstijüngritel jonni uuesti raha taotleda: loomislugude projektist kujunes igavesti nutikas ja Jõgeva linna juubeliaastasse sobiv ettevõtmine. Muusika aastapreemia läks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaõpetajale Meeli Nõmmele. “Ega ma sel aastal millegi erilisega hakkama pole saanudki, olen lihtsalt oma igapäevast tööd teinud. Oli üllatav ja tore, et seda märgati ja preemia määramisega väärtustati,” ütles preemiasaaja ise. Igapäevatöö on Meeli Nõmmel see-eest väga mitmekesine: peale muusikaõpetuse tundide andmise juhendab ta koore, ansambleid ja soliste ning nagu konkursid näitavad, väga edukalt. Samas edendab ta ka kogu Põltsamaa linna muusikaelu ning on mitmel aastal korraldanud koolinoorte kesk- ja vanema astme solistide ja ansamblite maakondlikku konkurssi. Värskus või traditsioonid? “Järelkajad konverentsile olid head ja kuna noored sellele järge ootavad, siis ei jäägi muud üle kui uut konverentsi ette valmistama hakata. Seekord soovitakse kohtuda Kerttu Rakkega. N-ö naistekate kõrval on ta avaldanud ka kaks noortele tõesti sobivat ja head raamatut “Kolmas printsess” ja “Iluasjake”,” ütles Tiia Malm. Koos Inga Reinumägiga ongi nad juba esitanud Kultuurkapitalile taotluse järgmise konverentsi rahastamiseks. Rahvakultuuri aastapreemiale oli kandidaate eriti palju ning ekspertgrupil oli kõvasti peamurdmist, kas eelistada nooruslikku energiat ja värsket lähenemist või aastatepikkust järjepidevat tööd ja traditsioonide hoidmist. Seekord eelistati esimest ning omistati preemia Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudio juhendajale Merleen Läänemägile, kelle jõupingutused traditsioonidega tantsukooli loomisel hakkavad juba ilusaid vilju kandma. Spordi aastapreemia vääriliseks peeti Põltsamaa valla spordisüsteemi ülesehitajat ja juhtijat ning noorte jalgpallurite treenerit Väino Treimanit, kes tunnistati väärilisimaks preemiakandidaadiks ka spordiliidu Kalju sisesel hääletusel. Tühiku täitjad “Kultuurkapitali preemia laureaatide kohta võib julgelt öelda, et nad on teinud tunduvalt rohkem, kui nende igapäevatöö neilt nõuab,” ütles preemiate üleandmisel maavanem Margus Oro. “Kui suurematel linnadel on kutseliste teatrite, kunstigaleriide jms näol olemas tugevad tugisambad, millele kultuurielu rajada, siis meil neid pole. Aga tänu sellele, et tänased laureaadid ja nende mõttekaaslased seda tühikut täita aitavad, pole me suurtest linnadest sugugi vaesemad.” “Teie teete oma head mõtted teoks niikuinii – tunnustatakse teid siis selle juures või ei tunnustata. Aga tegelikult vääriks preemiat igaüks, kellele tuleb pähe “hull” mõte kultuuri- või spordiasja ajada,” ütles laureaatide poole pöördudes Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi esimees Kalev Raudsepp. RIINA MÄGI
Kirjanduse aastapreemiaga tunnustas Kultuurkapital Jõgeva Ühisgümnaasiumi kirjandusõpetajaid Tiia Malmi ja Inga Reinumäge, kelle eestvedamisel toimus aprillis maakondlik noortekirjanduse konverents. Konverentsil käsitleti õpilaste hulgas praegu väga loetavaid Aidi Valliku jutustusi “Kuidas elad, Ann?” ja “Mis teha, Ann?”.
Ühe 10 000-kroonise elutöö preemia asemel otsustas Kultuurkapitali ekspertgrupp seekord välja anda kaks 7000-kroonist elutöö preemiat, mille pälvisid Jõgeva linna aukodanikud, kultuuritegelane ja kodu-uurija Asta Paeveer ning spordipedagoog Valdeko Vadi.
7.01.2004
blog comments powered by Disqus
