Eelmisel nädalal tegi maavanem Viktor Svjatõšev ringsõidu Pajusi vallas. Päeva jooksul tutvus maakonna juht nii ettevõtete, laste- ja kultuuriasutuste kui ka ühe tubli taluperega.
Pajusi valla Kauru külas tegutseb juba ammu Suureaia talu. Perenaise Sirje Ali sõnul on neil praegu 45 lüpsilehma, 36 noorlooma ja 11 pulli. Keskmiselt saadakse lehmalt 8000 liitrit piima aastas. See müüakse piimandusühistu E-Piim Põltsamaa Meiereile, kus piimaliitri eest makstakse hetkel 29 eurosenti. Sirje Ali sõnul on lepingus kirjas, et piimaraha laekub kahe kuu jooksul peale piima ühistule andmist. Kui häda käes, saab piimaraha vahel ka natuke varem kätte. Loomadele vajalik sööt saadakse enam kui 200-hektariliselt põllupinnalt. Haritavast maast kuulub 127 hektarit talule, ülejäänu on rendimaa. Lisaks rohumaadele on osa põldudest teravilja all. Põllud asuvad suhteliselt paesel põhjal ja on seetõttu üsna kivised. Majandusmuredele lisaks kimbutas talupidajaid tänavu ka pikka aega kestnud põud. Sirje Ali sõnul kasvas aga oma tarbeks maha pandud kartul sellistes oludes üllatavalt suureks.
Maavanema sõnul on Eesti ilmaolud tõesti kummalised, sest tänavu suvel oli kõige sajusem piirkond Väike-Maarja kant, kus tuli umbes 330 millimeetrit sademeid, kui samal ajal tuli ainult mõnikümmend kilomeetrit eemal osal Jõgevamaast vihma lausa kolm korda vähem. Sirje Ali nentis, et sajab enamasti ikka siis, kui vaja ei oleks. Alguses saadi osa viljast koristada nii, et seda polnud tarvis eraldi kuivatadagi. Paraku ei jätkunud viljakoristuse ajal selliseid ilmu kuigi kauaks. Tegelikult oleks jõudnud kogu teravilja ära koristada kuival ajal, kuid vilja poleks olnud siis kuhugi panna. Seetõttu plaanitakse tulevaks aastaks paika panna kaks nn viljatorni, millest üks mahutab 140 ja teine 70 tonni ja väiksem mahuti on ventileeritav. Teraviljakombain on talul endal olemas. Suurem osa teraviljast kasutatakse loomasöödaks, veidi läks ka müügiks.
Pajusi külaseltsi juhatuse liige Aili Soolepp rääkis, et Sirje Ali töötas hulk aastaid kohaliku postkontori juhatajana, kuid unistas juba siis oma talu rajamisest. Niipea kui selleks võimalus avanes, rajaski perekond Ali Tapiku kanti esimese talu. Kui paljud tollel ajal üle Eesti rajatud taludest on tänaseks tegevuse lõpetanud, siis Suureaial jätkatakse endise visadusega. Sirje Alil on meeles, et nad ei osanud talupidamisega alustada. Tol ajal veeti kogu sõnnik käsitsi laudast välja, nüüd on see töö mehhaniseeritud.
Praegu muretseb Ali talupere selle üle, kust leida talupidamise jätkajat. Üks lastelastest on küll talutööst huvitatud, ent tal on tervisega probleeme. Pererahvas loodab siiski, et küllap keegi järeltulijatest ikka nende poolt alustatut kord edasi viib.
TOOMAS REINPÕLD
