Valitsusliit on valmis saanud IRLi ühe peamise valimislubaduse, vanemapensioni eelnõu, mis jõuab varsti menetlemiseks riigikogusse.
Madal sündimus ei ole murekohaks ainult Eestis, vaid see on probleemiks terves Euroopas. Praeguseks oleme Eestis küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid mure Eesti rahva püsimajäämise pärast on sellegipoolest väga aktuaalne. Hädavajalik on välja töötada konkreetsed pikaajalised meetmed, mis vaataksid tulevikku pika aja peale ette. Euroopas on mitmed teadlased pakkunud välja laste arvu sidumise pensioni suurusega.
Vanemapensioni üks peamisi eesmärke on muuta elukeskkond sündimust soosivamaks. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb pärast laste sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale ja see mõjub negatiivselt tema tulevase pensioni suurusele. Vanemapension aitab last kasvataval vanemal tulevikus pensioni languse ära hoida. See aitab vältida vaesusriski, eriti just paljulapseliste perede puhul.
Vanemapensioni näol on tegemist täiendava pensionilisaga, mida pole sarnasel kujul üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis kehtestatud. Siinkohal on Eestil võimalik olla teerajajaks kogu Euroopale.
IRL käis valimiste eel välja idee emapensionist ja see on tänaseks saanud töörühma tegutsemise tulemusena seaduseelnõu kuju. Eelduste kohaselt peaks see seadusena vastu võetama käesoleva aasta lõpus.
Emapensionist sai vanemapension seetõttu, et seda pensionilisa on võimalik saada ühel vanemal, kas emal või isal. Kumb vanemapensioni saama hakkab, tuleb omavahel kokku leppida. Kui on kasvatatud mitut last, võib vanemapensioni omavahel ka jagada. Vanemapensioni hakkavad saama ka tänased pensionärid.
Oluline on teada, et vanemapensioniks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvelt, see ei võta üheltki pensionilt ühtegi senti ära, vaid riik paneb oma eelarvest vahendeid juurde.
Vanemapensioni eelnõu on tehniliselt keerukas, kuid näitlikult öeldes hakkaks kahe lapse vanem saama aastas ühe pensioni lisaks – 13. pensioni aastas. Kui 2010. aastal oli arvestuslikuks keskmiseks pensioniks 4785 krooni kuus (306,7 eurot), siis vanemad, kelle laps sündis ajavahemikus 1991 – 31.detsember 2012 hakkaksid saama lisapensioni ühe lapse eest 156,6 eurot ehk 2445 krooni aastas, kahel lapse arvestuses 313,5 eurot (4891 krooni), kolme lapse arvestuses 470,3 eurot (7337 krooni), nelja lapse arvestuses 627,1 eurot (9783 krooni) aastas ja nii iga lapse lisandudes edasi .
Et kõik oleksid võrdselt koheldud, hakkame enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma lisapensioni ühe pensionistaaži aasta väärtuses. Nendele vanematele oleksid lisaraha numbrid ühe lapse arvestuses 52,2 eurot (815 krooni), kahe lapse arvestuses 104,5 eurot (1630 krooni), kolme lapse puhul 156,7 eurot (2445 krooni) ning nelja lapse puhul 209 eurot (3261 krooni) aastas. See võrdsustab kõik lapsi kasvatanud vanemate pensionilisad.
Pärast 2013. aasta 1. jaanuari maksame iga sündinud lapse ühe vanema II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni neli protsenti riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult. Milline saab olema tulevikus vanemapensioni reaalne rahaline väärtus, on täna keeruline öelda, sest see sõltub vanema vanusest ja pensionifondi tootlusest. Igal juhul on see tulevikus arvestatava suurusega pensionilisa.
Ei ole kahtlustki, et laste kasvatamine on rõõmu kõrval ka töö, äärmiselt vastutusrikas töö. Vanemapensioni kehtestamisega väärtustame me senisest enam laste üleskasvatamist, samuti loome kindlama aluse eesti rahva kestmajäämiseks.
i
MARGUS TSAHKNA, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL
