Neljapäeval, 13. oktoobril, pärast kolmandat tundi, kui kõigil olid kõhud kõvasti täis söödud, suundusime koos 9. klassi õpilastega ja õpetaja Rohtlaga Jõgeva poole. Õpetaja pani meile südamele, et me ikka hästi käituksime ja palju küsimusi esitaksime.
Esimesena külastasime Eesti Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kontorit. Meid juhatati istuma ja seal töötav ametnik tutvustas meile keskkonnaameti töid. Jutt oli huvitav, kuid võrdlemisi keeruline.
Järgnevalt läksime Jõgeva veepuhastusjaama. Meile räägiti jaama tööpõhimõtetest. Saime teada, et see on ainus veepuhastusjaam Eestis, kus vett puhastatakse bakterite, mitte keemiliste ainete abil. Meil õnnestus käia sealses laboris, kus näidati sissetulevat reovett, mis oli väga must, ja puhastatud vett, mis nägi välja nagu joogivesi.
Torma prügilas, kuhu järgmisena läksime, oli minu arvates kõige huvitavam. Vaatepilt ei olnud küll sugugi ilus. Samas pani mõtlema, et kõik inimesed saaksid oma tarbimisharjumusi ja suhtumist keskkonda muuta, alustades näiteks oma prügi sortimisest. Veel saime teada, et prügilasse tuuakse kogu Kagu-Eesti piirkonna jäätmed. Seal oli kaks suurt ladestusala, millest üks oli juba täis ja suletud, teine aga viis korda suurem ning paari aasta pärast täitumas.
Torma prügila vastab euronõuetele, kuna seal kogutakse ja puhastatakse jäätmetest imbuvat reovett ning põletatakse mürgist gaasi nimega metaan.
Lõpuks olime tagasi bussis, jälle targemad, kuigi läbi külmunud ja märjad. Tagasiteel oli kõht täis ja hea olla, riidedki olid veidi kuivemaks saanud. Nii et lõppkokkuvõtteks oli tore ja hariv väljasõit. Taolisi õppekäike võiks toimuda koolis tihedamini.
Õppesõitu rahastas KIK.
GRETE SIRGE, Puurmani Gümnaasiumi 7. klassi õpilane
