Tänavused teraviljasaagid mullustest väiksemad

Põltsamaa vallas tegutsevas Mällikvere Põllumajandusühistus saadi keskmiseks teraviljasaagiks alla nelja tonni hektarilt. “Meie teraviljasaagid jäid möödunud aastaga võrreldes kümne kuni 20 protsendi võrra väiksemaks. Talinisu andis siiski ligi pool tonni parema saagi kui suvinisu,” ütles  ühistu tegevjuht Meelis Kaljuste.

“ 

Talivili andis parema saagi

Rapsi koristati Mällikveres tänavu kaks tonni hektarilt. “Selle kogusega võib üsna rahule jääda,” ütles Kaljuste, lisades, et rapsil ongi saagikus väiksem kui teraviljadel.  Firmas Pajusi ABF saadi teravilja keskmiselt üle kolme tonni hektarilt. Selleski ettevõttes on suurem saak taliviljadel, mida juhataja Lembit Paal põhjendas parema vegetatsiooniperioodiga.

Ta rääkis kavatsusest suurendada taliviljade külvipinda. Pajusi kant on tuntud paeste alade poolest. Lembit Paali sõnul saadi korralikumad saagid nendelt põldudelt, kus paekihil tüsedam mullakiht peal.

Torma valla osaühingu Vaiatu Agri juhataja Andrus  Paloots lausus, et neilgi viis saagikuse alla põud. “Nisu saime hektarilt 3, 2 tonni, kusjuures võrreldes 2010. aastaga saagikus vähenes. Otra koristasime aga 3,7 hektarit ja sellega võib üldiselt rahul olla. Mullusega võrreldes jäid kehvemaks ka rapsisaagid. Suvirapsi koristasime hektarilt 1,4 ja talirapsi 1, 8 tonni,” rääkis ta.   

Kehvem saak halvendab firma olukorda

Sadala Agro on üks vähestest Jõgevamaa põllumajandusfirmadest, kus kasvatatakse rukist.

“Rukist saime keskmiselt ligi kolm tonni hektarilt, sellise saagiga pole põhjust rahuloluks,” ütles juhataja Ahti Kalde, kinnitades, et tänavune põud andis ennast tugevasti tunda ka Peipsi järve lähedastel põldudel.

Osa käesoleva aasta teravilja- ja rapsisaagist on Jõgevamaa põllumehed juba realiseerinud. “Tulundusühistu Vooremaa Viljakasvatajad kaudu oleme praeguseks turustanud kolm neljandikku teraviljast,” ütles  Mällikvere PÜ juhataja Meelis Kaljuste.

“Saagikuse langus halvendab mõistagi põllumajandusfirmade majanduslikku olukorda. Tugevaid tagasilööke siiski usutavasti oodata pole, sest viimasel paaril aastal on püsinud üsna kõrged kokkuostuhinnad. Nisutonni eest on makstud näiteks keskmiselt 175 eurot,” märkis Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal.

“Oleme nisu müünud ka aktsiaseltsile Tartu Mill. Ligi 70 protsenti viljast kasutame aga  1500-pealise veisekarja söötmiseks.  Meie ettevõtte eesmärk on saada sissetulekuid eelkõige piima tootmisest.”  

Üle riigi on  keskmine saak mullusest suurem

*Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja 299 000 hektaril

*15. septembriks oli sellest koristatud 96 protsenti

*Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2765 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2619, nisu 2943, otra 2649 ja kaera 2429 kilogrammi

*Rapsi ja rüpsi kasvatati 89 100 hektaril

*Koristatud oli sellest 15. septembriks 75 protsenti

*Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1672 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet

*Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest ligi poolel oli septembri keskpaigaks saak koristatud

*Hektarilt saadi keskmiselt 20 870 kilogrammi kartuleid.

Allikas: Statistikaamet

i

JAAN LUKAS