Veidi üle kahe aasta vanad ja keskmiselt
Esimene vettelaskmine ootas umbes 12 000 angerjamaimu Saadjärve kutselise kaluri Kalle Bruusi juures, kuni kõik asjaosalised kohale jõudsid.
Masu jõudis ka vee alla
Angerjasaak on Bruusi sõnul tänavu väike. “Nii kehv pole see olnud ühelgi aastal. Nädala peale ehk saab kümme angerjat, sellega ära ei ela. Ei tea, kas seda mõjutasid ekstreemne talv ja suvi kokku. Tundub, et masu on jõudnud ka vee alla,“ lisas ta. Bruus möönis, et suvi pole õige kalapüügi aeg, selleks on ikka kevad ja sügis. “Ehk nüüd sügisel tuleb ka kala,” lootis ta.
Angerjad on pärit Võrtsjärve äärest aktsiaseltsile Triton kuuluvast kalakasvatusest. Triton on ka ainus, kes praegu Eestis asustamiseks angerjaid kasvatab.
Perenaine on külalistele katnud isegi kohvilaua. Senikaua, kui Saadjärve kutselised kalurid Kalle Bruus ja Aivar Lepik koos saatjatega angerjamaimud järve lasid, said kaugelt tulnud tassi kohvi.
Edasi sõitis auto angerjamaimudega Kaiaverre. Ka sealsed vastuvõtjad viisid kihiseva ja sipleva sisuga kastid kohe järvele.
Elistverest sõideti edasi Kuremaale. Kuremaa kutseline kalur Mati Kärmas ütles, et mullu asustati järve samuti angerjaid. “Ettekasvatatud angerjas on igal juhul mitu korda etem kui klaasangerjas, ta on tugevam ja nendest maimudest jääb kindlasti rohkem kalu elama,” tõdes Kärmas.
Ka tema hinnangul on tänavu igal pool kehva aasta. “Küllap see on ilmastiku viga, aga kala ei liigu,” tunnistas Kärmas. Kuremaa järvest on Kärmas tänavu püüdnud peamiselt latikaid, aga ka haugi.
Kogu päeva saak: Saadjärve lasti umbes 12 000 angerjamaimu ehk kokku 49 kilo, Kuremaa ja Kaiavere järvedesse kummassegi poole vähem maime. Veekogude valikul, arvestatakse teadlaste soovitusi ja ettepanekuid.
Koogi paisjärve ja Laeva jõkke 500 vähihakatist
Laeva jõkke ja Koogi paisjärve asustati teisipäeval veel 500 vähki. Need vähid tulid osaühingust Peipus. Tegemist on täiendusega aasta varem asustatud vähkidele. Vähid tõi kohale ja ka asustas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko.
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti ütles, et järgmisel aastal tehakse nendel veekogudel, kuhu vähke asustati, kontrollpüük. “Vaatame, kuhu ta on liikunud või kuhu püsima jäänud. Tihti on nii, et kui talle miski ei meeldi, siis läheb vähk edasi allavoolu. Väiksemaid vähke ei õnnestu kontrollpüügiga püüda, sest nad ei lähe püünisesse. Sinna tulevad nad alles siis, kui on kasvanud juba umbes kaheksa sentimeeetri pikkuseks. Selleks kulub vähkidel kaks-kolm aastat,” rääkis Tuusti.
Laeva jões on ka varem vähki olnud, kuid jõgi kasvas kolhooside ajal üsna kinni ning läks väga mudaseks, sellises veekogus vähk ei ela. Nüüd on tingimused oluliselt soodsamad, sest jõgi on puhastatud ning välisreostus lakanud.
Jõevähi asustamisega jätkatakse eelnenud aastate asustamisprogrammi. Asustamise eesmärk on taastada mitmed hävinud või hääbuvad vähipopulatsioonid ja turgutada looduslikku taastootmist.
Kahesuviseid noorjärke asustatakse OÜ Peipus vähikasvandusest üle riigi kokku 10 000 isendit. Eelmisel aastal leidis uue elupaiga 27 000 vähihakatist.
Härjanurme karpkalad 20 tehisveekogusse
Karpkala kahesuviseid noorkalu asustati tänavu üle Eesti kokku umbes 20 tehisveekogusse kokku 2250 kilo, noorkalad pärinevad Härjanurme kalatalu tiikidest.
“Looduslikult karpkala meil ei paljune, kuid püügihuvi on suur, siis tuleb neid aeg-ajalt juurde asustada,“ ütles Tuusti. Tuusti sõnul on seni karpi Eestis juba aastakümneid peamiselt tehisveekogudesse asustatud ja tema varud on väljapüügi tõttu hakanud vähenema. Ka seekord on veekogudena välja valitud ainult tehis – ja paisjärved.
Kiirekasvulise, pikaealise ja targa kalana tuntud karp on harrastuspüüdjatele tõeline väljakutse, sest edukas püük nõuab oskuslikku tehnikat ja suurt järjekindlust.
Kalade ja vähkide asustamine rikastab meie jõgede ja järvede elustikku, suurendab kutseliste kalurite ja harrastajate püügivõimalusi ning taastab madalseisus või hävinud liikide asurkondi.
Angerja asustamist toetab Euroopa kalandusfond 2011. -2014. aasta jooksul kokku 255 646 euroga. Karpkala ja jõevähi asustamise projekte rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
i
HELVE LAASIK
