Riigikogu konverentsisaalis peetud kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma, majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisel ümarlaual, kus teemaks Eesti siseveekogude olukord, jõuti järeldusele, et kalapüük Peipsil, Lämmijärvel ja Pihkva järvel, kala turustamise ja töötlemise korraldamine vajab muutusi. Selle valdkonna ümberkorraldusettepanekute väljatöötamisel lähtuti suuresti Peipsi Kalurite Ühingu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu, paikkonna omavalitsuste ning teadlaste arusaamadest ja selgitustest.
Kvoodid püüniste arvu järgi
Mõttevahetuse korraldaja, Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimehe ning majanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul pidasid koosolijad oluliseks kutseliste kalurite ja kalatöötlejate aastaringset kindlustamist stabiilse tööga. “Pidasime vajalikuks jagada kalakvoodid kõikide ettevõtete vahel püüniste arvu järgi,” ütles Kokk.
Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimees Priit Saksing kirjeldas olukorda ja tõi oma ettekandes välja probleemid, mis tekitavad tarviduse sellise muudatuse järele.
“Tänavu 17. juunil Eesti valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel sõlmitud Peipsi, Lämmijärve ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alases kokkuleppes märgiti, et kalapüüki aktiivsete püügivahendite võrgu ja mutnikuga alustatakse 1. septembril. Veel 15. augustil peeti kuupäevade osas läbirääkimisi keskkonnaministeeriumiga, kelle pädevuses on vastava määruse allkirjastamine. Keskkonnaministeeriumist tuli aga teade ja vastav määrus püügi alustamisest 15. septembrist. Peipsi Kalurite Ühing on teinud vähemalt kümmekond märgukirja ja ettepanekut püügiaja kehtestamise osas. Tänaseks on meie käes info Aivar Kokale esitatud pöördumisest, millele vastas keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Vastusest selgus, et Eesti Mereinstituut alustas 15. augustist katsepüüke kala mõõdu kindlakstegemiseks plaanipäraselt traaliga, kuigi on teada, et traali ja mutniku erinevus on oluline,” rääkis Saksing.
Kalapüük ühe ministeeriumi alluvusse
Tema sõnul on vastavalt nii Eesti kui Venemaa teadlaste kinnitusele Peipsi järves ligikaudu 8000 tonni täismõõdulist ja mitusada korda rohkem alamõõdulist koha. Koha kasvab suureks viie-kuue aastaga ja viis erinevat põlvkonda on siis näiteks 24, 20 ja 16 sentimeetri pikkused Teadlaste hinnangul ei kasvagi enamik alamõõdulisest kohast loodusliku kao ja söögibaasi puuduse tõttu kunagi suureks. Noorest põlvkonnast kasvab suureks ligi üks protsent, ülejäänud on omakorda söödaks teistele kalaliikidele nagu haug ja ahven. Uuringute tulemusena on aga kinnitatud, et kutseline kalapüük ei tekita alamõõdulistele kaladele suurt kahju. “Eeltoodut arvestades lepitigi kokku lubada alustada 1. septembrist 25-sentimeetrise koha püüki kõikide püügivahenditega,” lisas ta.
Priit Saksingu ja üldpõhimõtetelt sarnaste Peipsi Grupp Holding juhataja Paul Kärbergi, Kallaste linnapea Viktor Nukka ja mitmete teiste sõnavõttude ja küsimuste põhjal pakuti välja ka mõte viia kalandus ehk kala püük ja töötlemine ühe ministeeriumi alluvusse.
“On palju näiteid, kus üks ministeerium ajab vastutuse ja kohustused teise peale,” lausus Priit Saksing.
Ministeeriumide seisukohti tutvustasid nõupidamisel põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi asekantslerid Toomas Kevvai ja Andres Talijärv.
Peipsi pole ainult ahvenajärv
“Ühtlasi leidsime, et kala lossimist tuleks lubada ainult sadamates või kohtades, kus on vajalikud tingimused kala vastuvõtuks. Vajadusel saaksid vastavad ametkonnad seda kontrollida. Kütust peaksid aga kalurid osta saama odavamalt kui jaemüügis, näiteks Rootsis on taoline kütus 70 protsenti odavam.
Samuti pidasime otstarbekaks kalurite esindajatele proovipüügi andmete ja nende toimumiskohtade avalikustamist, koordinaatide märkimist püügipäevikutesse mõrdadega püügil, erinevate püüniste märgistamist erinevate värvidega, sest siis on kontrollijatel võimalik kindlaks teha, kas kalur püüab Peipsil lubatud arvu püünistega või mitte,” lisas Saksing.
Teadlaste vaatevinklist kõneles Peipsi järve kalavarude olukorras mereinstituudi teadlane Väino Vaino. Tema sõnul sobib järv väga hästi kohale, kuid viimased paarkümmend aastat on seda majandatud ahvenajärvena.
“Peipsi kalastik koosneb 36 kalaliigist, millest peamised töönduskalad on koha, ahven ja latikas, särg ja luts. Eesti sisevete kutseliste kalurite ja harrastuspüüdjate saagist annab Peipsi üle 90 protsendi.”
Harrastajatele koguseline piirang
Jõgevamaalt ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Igor Gräzin märkis, et teadlased peaksid oma arvamuse väljaütlemisel mõtlema ka sellele, et nende seisukohad omavad sotsiaalpoliitilist, majanduslikku ja ka ärilist kaalu, sest kalurid teenivad kala püüdes ju oma igapäevast leiba.
Harrastuskalastajate jaoks tuleks aga Peipsil, Lämmijärvel ja Pihkva järvel sisse viia koguseline piirang. Samuti jäi kõlama mõte moodustada töörühm-nõukoda, kus pidevalt toimuvad arutelud Peipsi kalandusest.
Aivar Kokk, kes ise mõttevahetust juhtis, märkis, et mõne kuu möödudes tullakse uuesti kokku. Siis juba selleks, et arutada, kui kaugele on jõutud seisukohtade elluviimisega.
i
JAAN LUKAS
