Puurmani lossis olid möödunud neljapäeval koos Eesti mõisakoolide esindajad. Kultuuriministeeriumi asekantsleril Anton Pärnal oli neile edastada meeldiv sõnum, et Norra riik jätkab Eesti mõisakoolidega seotud ettevõtmiste toetamist aastani 2014 ja ka Eesti riik on käivitamas uut mõisakoolide riiklikku programmi.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toel on senini restaureeritud üheksa Eesti mõisahoonet, milles tegutsevad koolid. Nende hulgas on ka Puurmani Gümnaasiumi koduks olev Puurmani loss. Seega oli kokkutulnuil võimalik oma silmaga näha, milline suurepärane tulemus Norra raha toel Puurmanis saadi.
“Nüüd seisame uue alguse juures,” ütles kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn. “Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna programmi uue rahastamisperioodi eel peame otsustama, kas jätkame ainult restaureerimisse investeerides või panustame ka muudesse mõisakoolidega seotud tegevustesse.”
Anton Pärna sõnul on Eesti Mõisakoolide Ühenduse näol tekkinud tugev mõisakoolide võrgustik. Tänu mitmel suvel toimunud külastusmängule “Unustatud mõisad“ on aga Eesti inimestel tekkinud suurem huvi mõisate ja mõisakultuuri vastu.
Uksed kauemaks lahti
“</span>Võib-olla tasuks osa Norra rahast kulutada siis hoopis sellele, et hoida mõisad suviti kauem avatud, ning sellele, et mõisad võiksid senisest veelgi paremini kogukonna vajadusi rahuldada,” ütles Anton Pärn. “Tulevikus tuleks aga mõelda ka sellele, mis saab kordatehtud mõisast siis, kui seal tegutsev kool õpilaste vähesuse tõttu suletakse. Ka sel juhul peaks mõis jääma kogukonna teenistusse, ainult et teistes ülesannetes.”
Pärna sõnul kutsutigi mõisakoolide esindajad Puurmani kokku, et küsida neilt nõu rahastamistaktika võimaliku muutmise asjus. Vastuseid kohapeal andma ei pidanud, tagasisidet oodatakse hiljem.
Mõistagi pole kuhugi kadunud ka investeeringute vajadus: Norra programmi toel on ju korda saanud ainult üheksa mõisakooli, üldse on neid Eestis aga 60. Ning Eesti riigi ja omavalitsuste rahast ei jätku nende kordategemiseks ka siis, kui Eesti majandusel paremini hakkab minema kui praegu. “Norra riik on aidanud meil mõisakoolide kordategemisel edasi liikuda palju kiiremate sammudega, kui me omal jõul teha suutnud oleksime,” ütles Anton Pärn. “Samas innustas norralasi meie mõisakoolidesse investeerima asjaolu, et ka Eesti riik väärtustab mõisakoole. Sellest annab tunnistust riikliku mõisakoolide programmi käivitamine.”
90 aastat mõisa kolimisest
Anton Pärna sõnul peaksid Eesti mõisakoolid saama lähiaastatel Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu umbes 5,4 miljonit eurot. Sel nädalal peaksid Eestisse saabuma ka Norra esindajad, et programmi eelmisest etapist kokkuvõtteid teha ning edasist tegevust arutada.
Eesti Mõisakoolide Ühenduse esimehe, Viljandimaa Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul on paljudes paikades täitunud või täitub peatselt 90 aastat mõisas hariduse andmise algusest. Seoses sellega on mõisakoolide ühendusel plaanis käivitada konverentside sari, mis aitaks juhtida avalikkuse tähelepanu mõisahoonete ja hariduse andmise seostele. Tulevikus kavatsetakse aga Eesti mõisakoolidesse meelitama hakata ka Venemaa turiste.
“Tänavusel Peterburi turismimessil ei õnnestunud meil veel end sealsetele turismikorraldajatele vastuvõetavaks rääkida, aga me proovime tuleval aastal uuesti,” ütles Tõnu Kiviloo.
i
RIINA MÄGI
“Nüüd seisame uue alguse juures,” ütles kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn. “Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna programmi uue rahastamisperioodi eel peame otsustama, kas jätkame ainult restaureerimisse investeerides või panustame ka muudesse mõisakoolidega seotud tegevustesse.”
Anton Pärna sõnul on Eesti Mõisakoolide Ühenduse näol tekkinud tugev mõisakoolide võrgustik. Tänu mitmel suvel toimunud külastusmängule “Unustatud mõisad“ on aga Eesti inimestel tekkinud suurem huvi mõisate ja mõisakultuuri vastu.
Uksed kauemaks lahti
“</span>Võib-olla tasuks osa Norra rahast kulutada siis hoopis sellele, et hoida mõisad suviti kauem avatud, ning sellele, et mõisad võiksid senisest veelgi paremini kogukonna vajadusi rahuldada,” ütles Anton Pärn. “Tulevikus tuleks aga mõelda ka sellele, mis saab kordatehtud mõisast siis, kui seal tegutsev kool õpilaste vähesuse tõttu suletakse. Ka sel juhul peaks mõis jääma kogukonna teenistusse, ainult et teistes ülesannetes.”
Pärna sõnul kutsutigi mõisakoolide esindajad Puurmani kokku, et küsida neilt nõu rahastamistaktika võimaliku muutmise asjus. Vastuseid kohapeal andma ei pidanud, tagasisidet oodatakse hiljem.
Mõistagi pole kuhugi kadunud ka investeeringute vajadus: Norra programmi toel on ju korda saanud ainult üheksa mõisakooli, üldse on neid Eestis aga 60. Ning Eesti riigi ja omavalitsuste rahast ei jätku nende kordategemiseks ka siis, kui Eesti majandusel paremini hakkab minema kui praegu. “Norra riik on aidanud meil mõisakoolide kordategemisel edasi liikuda palju kiiremate sammudega, kui me omal jõul teha suutnud oleksime,” ütles Anton Pärn. “Samas innustas norralasi meie mõisakoolidesse investeerima asjaolu, et ka Eesti riik väärtustab mõisakoole. Sellest annab tunnistust riikliku mõisakoolide programmi käivitamine.”
90 aastat mõisa kolimisest
Anton Pärna sõnul peaksid Eesti mõisakoolid saama lähiaastatel Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu umbes 5,4 miljonit eurot. Sel nädalal peaksid Eestisse saabuma ka Norra esindajad, et programmi eelmisest etapist kokkuvõtteid teha ning edasist tegevust arutada.
Eesti Mõisakoolide Ühenduse esimehe, Viljandimaa Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul on paljudes paikades täitunud või täitub peatselt 90 aastat mõisas hariduse andmise algusest. Seoses sellega on mõisakoolide ühendusel plaanis käivitada konverentside sari, mis aitaks juhtida avalikkuse tähelepanu mõisahoonete ja hariduse andmise seostele. Tulevikus kavatsetakse aga Eesti mõisakoolidesse meelitama hakata ka Venemaa turiste.
“Tänavusel Peterburi turismimessil ei õnnestunud meil veel end sealsetele turismikorraldajatele vastuvõetavaks rääkida, aga me proovime tuleval aastal uuesti,” ütles Tõnu Kiviloo.
i
RIINA MÄGI
Uksed kauemaks lahti
“</span>Võib-olla tasuks osa Norra rahast kulutada siis hoopis sellele, et hoida mõisad suviti kauem avatud, ning sellele, et mõisad võiksid senisest veelgi paremini kogukonna vajadusi rahuldada,” ütles Anton Pärn. “Tulevikus tuleks aga mõelda ka sellele, mis saab kordatehtud mõisast siis, kui seal tegutsev kool õpilaste vähesuse tõttu suletakse. Ka sel juhul peaks mõis jääma kogukonna teenistusse, ainult et teistes ülesannetes.”
Pärna sõnul kutsutigi mõisakoolide esindajad Puurmani kokku, et küsida neilt nõu rahastamistaktika võimaliku muutmise asjus. Vastuseid kohapeal andma ei pidanud, tagasisidet oodatakse hiljem.
Mõistagi pole kuhugi kadunud ka investeeringute vajadus: Norra programmi toel on ju korda saanud ainult üheksa mõisakooli, üldse on neid Eestis aga 60. Ning Eesti riigi ja omavalitsuste rahast ei jätku nende kordategemiseks ka siis, kui Eesti majandusel paremini hakkab minema kui praegu. “Norra riik on aidanud meil mõisakoolide kordategemisel edasi liikuda palju kiiremate sammudega, kui me omal jõul teha suutnud oleksime,” ütles Anton Pärn. “Samas innustas norralasi meie mõisakoolidesse investeerima asjaolu, et ka Eesti riik väärtustab mõisakoole. Sellest annab tunnistust riikliku mõisakoolide programmi käivitamine.”
90 aastat mõisa kolimisest
Anton Pärna sõnul peaksid Eesti mõisakoolid saama lähiaastatel Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu umbes 5,4 miljonit eurot. Sel nädalal peaksid Eestisse saabuma ka Norra esindajad, et programmi eelmisest etapist kokkuvõtteid teha ning edasist tegevust arutada.
Eesti Mõisakoolide Ühenduse esimehe, Viljandimaa Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul on paljudes paikades täitunud või täitub peatselt 90 aastat mõisas hariduse andmise algusest. Seoses sellega on mõisakoolide ühendusel plaanis käivitada konverentside sari, mis aitaks juhtida avalikkuse tähelepanu mõisahoonete ja hariduse andmise seostele. Tulevikus kavatsetakse aga Eesti mõisakoolidesse meelitama hakata ka Venemaa turiste.
“Tänavusel Peterburi turismimessil ei õnnestunud meil veel end sealsetele turismikorraldajatele vastuvõetavaks rääkida, aga me proovime tuleval aastal uuesti,” ütles Tõnu Kiviloo.
i
RIINA MÄGI
Pärna sõnul kutsutigi mõisakoolide esindajad Puurmani kokku, et küsida neilt nõu rahastamistaktika võimaliku muutmise asjus. Vastuseid kohapeal andma ei pidanud, tagasisidet oodatakse hiljem.
Mõistagi pole kuhugi kadunud ka investeeringute vajadus: Norra programmi toel on ju korda saanud ainult üheksa mõisakooli, üldse on neid Eestis aga 60. Ning Eesti riigi ja omavalitsuste rahast ei jätku nende kordategemiseks ka siis, kui Eesti majandusel paremini hakkab minema kui praegu. “Norra riik on aidanud meil mõisakoolide kordategemisel edasi liikuda palju kiiremate sammudega, kui me omal jõul teha suutnud oleksime,” ütles Anton Pärn. “Samas innustas norralasi meie mõisakoolidesse investeerima asjaolu, et ka Eesti riik väärtustab mõisakoole. Sellest annab tunnistust riikliku mõisakoolide programmi käivitamine.”
90 aastat mõisa kolimisest
Anton Pärna sõnul peaksid Eesti mõisakoolid saama lähiaastatel Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu umbes 5,4 miljonit eurot. Sel nädalal peaksid Eestisse saabuma ka Norra esindajad, et programmi eelmisest etapist kokkuvõtteid teha ning edasist tegevust arutada.
Eesti Mõisakoolide Ühenduse esimehe, Viljandimaa Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul on paljudes paikades täitunud või täitub peatselt 90 aastat mõisas hariduse andmise algusest. Seoses sellega on mõisakoolide ühendusel plaanis käivitada konverentside sari, mis aitaks juhtida avalikkuse tähelepanu mõisahoonete ja hariduse andmise seostele. Tulevikus kavatsetakse aga Eesti mõisakoolidesse meelitama hakata ka Venemaa turiste.
“Tänavusel Peterburi turismimessil ei õnnestunud meil veel end sealsetele turismikorraldajatele vastuvõetavaks rääkida, aga me proovime tuleval aastal uuesti,” ütles Tõnu Kiviloo.
i
RIINA MÄGI
90 aastat mõisa kolimisest
Anton Pärna sõnul peaksid Eesti mõisakoolid saama lähiaastatel Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu umbes 5,4 miljonit eurot. Sel nädalal peaksid Eestisse saabuma ka Norra esindajad, et programmi eelmisest etapist kokkuvõtteid teha ning edasist tegevust arutada.
Eesti Mõisakoolide Ühenduse esimehe, Viljandimaa Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul on paljudes paikades täitunud või täitub peatselt 90 aastat mõisas hariduse andmise algusest. Seoses sellega on mõisakoolide ühendusel plaanis käivitada konverentside sari, mis aitaks juhtida avalikkuse tähelepanu mõisahoonete ja hariduse andmise seostele. Tulevikus kavatsetakse aga Eesti mõisakoolidesse meelitama hakata ka Venemaa turiste.
“Tänavusel Peterburi turismimessil ei õnnestunud meil veel end sealsetele turismikorraldajatele vastuvõetavaks rääkida, aga me proovime tuleval aastal uuesti,” ütles Tõnu Kiviloo.
i
RIINA MÄGI
Eesti Mõisakoolide Ühenduse esimehe, Viljandimaa Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul on paljudes paikades täitunud või täitub peatselt 90 aastat mõisas hariduse andmise algusest. Seoses sellega on mõisakoolide ühendusel plaanis käivitada konverentside sari, mis aitaks juhtida avalikkuse tähelepanu mõisahoonete ja hariduse andmise seostele. Tulevikus kavatsetakse aga Eesti mõisakoolidesse meelitama hakata ka Venemaa turiste.
