Kui kooliaasta tuleval nädalal algab, on kahel Jõgeva Gümnaasiumi 7. b klassi õpilasel, Anna-Maria Vahuril ja Kristjan Pindil oma klassikaaslastele ja trupikaaslastele kooliteatris Liblikapüüdja palju jutustada: juulikuus osalesid nad nimelt Belgias toimunud 14. Euroopa Laste Teatrikohtumisel.
Teatrikohtumine toimus Brüsselist umbes
Kohtumise teemaks oli seekord “Kaleidoskoop — kusagil vikerkaare kohal” (“Kaleidoscope — somewhere over the rainbow“). Sellest tulenevalt jagati lapsed seitsmesse 18-20-liikmelisse rühma, mis kandsid vikerkaaretriipude värvidest lähtuvaid nimesid ning sama värvi särke. Anna-Maria kuulus näiteks oranzhi rühma ja Kristjan roosasse. Rühmade moodustamisel püütigi vältida seda, et ühest riigist pärit lapsed ühte rühma satuksid, ent aeg-ajalt seda siiski juhtus.
Rahvuslikult kirjud lasterühmad püüdsid kahe nädala jooksul rahvuslikult niisama kirju juhendajate seltskonna eestvedamisel leida laagri teemale omapoolset tõlgendust. Ehkki tulemuseks oli enamasti liikumisel põhinev omalaadne etendus (seda aitasid kokku panna kaks belglasest kunstilist juhti ja iga trupp astus selles üles kuue-kuni kaheksaminutilise šõuga), polnud selle lavaletoomine esmatähtis: olulisem oli anda eri maade lastele teatrikunsti kaudu teiste maade eakaaslastega koostöö oskusi ja kogemusi.
Vapustav kogemus
„Belgia teatrikohtumine oli minu jaoks vapustav kogemus,“ ütles Kristjan Pint. „Kõik olid seal nii rõõmsad ja lahedad. Mina klappisin miskipärast kõige paremini Horvaatia ja Iisraeli lastega. Nad olid väga avatud ja julged suhtlejad.“
„Üksteisest arusaamisega meil küll probleeme polnud, sest kõik oskasid päris hästi inglise keelt. Ainult venelastel oli sellega ehk natuke probleeme,“ lisas Anna-Maria. „Suurem osa ajast kulus meil töötubades tegutsemisele ja seal mängisime hästi palju huvitavaid mänge, mida saame nüüd koolis teistele õpetada.“
Kui õpperühmi moodustades löödi eri riikide esindused meelega segi, siis majutuspaigas elasid iga riigi lapsed kompaktselt koos. Ühte majja mahtus siiski mitu esindust, nii et Eesti lapsed jagasid maja näiteks venelaste, prantslaste ja belglastega.
Õhtuti korraldati laagris mänge, toimusid ka talentide õhtu ja rahvuslikud õhtud ning väljasõidud Brüsselisse ja Antwerpeni. Ühes Antwerpeni rahvarohkes pargis anti seitsme õpperühma koondlavastusega ka kordusetendus. N-ö esietendus toimus laagripaigas, kus vaatajaiks olid enamasti kohtumisest osavõtjad ise.
Nii Anna-Maria kui ka Kristjan said teatrikohtumiselt hea keelepraktika ning suure hulga uusi rahvuskaaslastest ja teiste rahvuste esindajatest sõpru. Teiste Eesti esindajatega olid Anna-Maria ja Kristjan, muuseas, varem kohtunud: kõik seitse Belgiasse sõitvat last kutsuti enne Tallinnasse kokku ja räägiti nendega vajalikud asjad läbi. Üksteisega kokku saadakse kindlasti ka edaspidi, sest teatriga tegelevad noored näevad üksteist ju ikka igasugustel festivalidel.
<p style=”mso-line-height-alt: 8.0pt” align=”justify”>Aktiivsed ja säravad„Kevadistel kooliteatrite festivalidel vaatamegi me tegelikult ka sellise pilguga ringi, et missuguse trupi esindajaId suvel Euroopa teatrikohtumisele võiks saata,“ ütles Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite koordinaator Maret Oomer. „Pärast festivali teeme mõnedele juhendajatele ettepaneku oma trupist üks-kaks last välja valida. Juhendajad ise ju teavad, keda oleks vaja sellisel viisil tunnustada, ergutada või innustada. Sõidukulud peavad lapsed ise tasuma, kohapeal elamine-olemine on aga tasuta.“
Maret Oomeri sõnul said kõik eesti lapsed, Anna-Maria ja Kristjan sealhulgas, Belgias hästi hakkama.
„Mõlemad töötasid kenasti kaasa,“ ütles Maret Oomer. „Tänavu olid üldse koos väga aktiivsed, emotsionaalsed ja säravad lapsed.“
Mis tänavuse teatrikohtumise teemasse puutub, siis seda oli Maret Oomeri arvates natuke raskem lahti mõtestada kui mõne varasema aasta teemat. Juhendajad, kelle hulgas oli ka eestlanna Rahel Otsa, olid aga tublid selles mõttes, et ei surunud lastele oma kontseptsiooni peale, vaid arvestasid ka laste ideid ja soove ning lasid eelkõige särada neil.“
Sedalaadi teatrikohtumised, nagu Kasterlees toimunu, leiavad aset alates 1982. aastast vaheldumisi kord lastele, kord noortele. Kohtumised toimuvad rahvusvaheliste organisatsioonide EDERED (European Drama Encounters — Recontres Europennes de Drama) ja IATA (International Amateur Theatre Association) eestvedamisel ning tõukuvad enam kui kolmkümmend aastat tagasi Šveitsist oma üle-euroopalist võidukäiku alustanud draamaõpetuse põhimõtetest. Teatritegemine pole draamaõpetuse seisukohalt eesmärk omaette, vaid vahend lastele koostöö- ja muude eluks vajalike oskuste andmiseks. Eesti on Euroopa laste ja noorte teatrikohtumistel osalenud 1992. aastast ning ühel korral seda ka ise korraldanud: 2001. aastal Viljandi lähedal Vana-Võidus.
RIINA MÄGI
