|
|
Sel õppeaastal saavad oma kollektiivi uustulnuka Tabivere Gümnaasiumi, J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli ja Jõgeva Gümnaasiumi õpetajad. |
Alates 1. septembrist juhatab Tabivere Gümnaasiumi 1. klassi Ave Oras, Jõgeva Gümnaasiumis hakkab keskastmele ja gümnaasiumiklassidele kunstiõpetust jagama Janne Maasing ning Maarja põhikoolis alustab ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana tööd Janek Varblas. Kõik kolm vastset pedagoogi lõpetasid kõrgkooli alles selle suve hakul.
Janne Maasing sai paar kuud tagasi Eesti Kunstiakadeemias magistrandidiplomi kunstipedagoogika erialal. Juhuslikult kuulis ta veidi enne kooli lõpetamist, et sügisest on Jõgeva Gümnaasiumis kunstiõpetaja koht vaba, sest senine õpetaja jäi lapsepuhkusele. “Võtsin kooliga kontakti ning pakkusin ennast tööle,” rääkis ta. Alates sellest sügisest annabki Janne Jõgeva Gümnaasiumis kunstiõpetust viiendast kaheteistkümnenda klassini ning hakkab juhatama ka teist klassi ning juhendama kunstiringe.
Esialgu ei olnud Jannel mõttes kohe pärast kooli lõpetamist õpetajana tööle asuda, kuid võimaluse avanedes otsustas neiu siiski juhust kasutada. Kooli kollektiiv Jannele võõras pole, sest seitse aastat tagasi lõpetas ta ise sama kooli. “Üsna huvitav ja alguses ka kindlasti harjumatu on asuda tööle koos oma endiste õpetajatega,” tunnistas ülehomme õpetajaametiga algust tegev Janne.
Samas pole lastega töötamine talle väga uus kogemus. Ta on töötanud Siimusti Noortekeskuses ning käinud praktikal Siimusti Lasteaed-Algkoolis. “Eks see koolis tööle asumine algul veidi hirmutav ole, kuid kindlasti mitte midagi ületamatut. “Soovin esialgu kindlasti konsulteerida vanemate kolleegidega ja nende kogemustest õppida,” rääkis Janne.
Õpetajaamet juba veres
Ka Ave Orasele pole tema töökoht võõras, sest ta on ise Tabivere Gümnaasiumi vilistlane ja juba aasta siin algklassides asendusõpetajana töötanud. Uus on Ave jaoks aga sellest õppeaastast klass, sest ta hakkab esimese klassi juhatajaks. Avel on hea meel, et ta saab tööd alustada koolis, kus ta ka ise kunagi õppis. Tema sõnutsi on endised õpetajad ja nüüdsed kolleegid väga positiivselt meelestatud, et kooli tuleb õpetajaks keegi, kes on ka ise siin õppinud.
Õpetajaamet on Avele väga südamelähedane, ka tema ema peab sama ametit. “Õpetajatöö pole kunagi igav. Iga päev on erinev ning lastega tegelemine ja nende õpetamine teeb selle töö positiivseks. Ma ei usu, et õpetajaamet võiks kunagi rutiinseks muutuda,” ütles Ave ja temaga nõustus ka Janne.
Õppekavadega on nii Ave kui ka Janne juba varem tutvunud. Mõlemad noored õpetajad leiavad, et need on üsna paindlikud ning õpetajatel on tunni ettevalmistamisel küllalt vabad käed. “Konkreetsust on üsna vähe ja peamiselt rõhutatakse klassivälise õppe olulisust,” rääkis Janne. Mõlemad õpetajad olid ka seda meelt, et võimalikult palju tuleb teadmisi jagada väljaspool klassiruume: külastada muuseume, käia ekskursioonidel jne.
Enesekehtestamine probleeme ei valmista
Enesekehtestamisega pole noortel pedagoogidel nende endi sõnul probleeme. Jannel on noortega tegelemise kogemus olemas juba noortekeskuses töötamise ajast ning Ave on saanud algklassiõpilastega aasta praktiseerida. Samas nentis Ave, et keeruliseks võib töö minna lastega, kes pole eelnevalt käinud lasteaias ja kellel puudub klassis töötamise ja õppimise harjumus. “Väga hea on koostada koos lastega klassis käitumise reeglistik. Lapsed järgivad sel puhul neid reegleid paremini kui kellegi teise antud käske ja keelde,” tõi Ave näite. “Mina katsetasin enesekehtestamise võimet oma koera peal. See ei tulnud kõige edukamalt välja, loodan, et lastega on lihtsam,” naljatles Janne, kinnitades samas, et seni pole tal noortega suhtlemisel raskusi ette tulnud.
Tulevikuplaanid on värsketel pedagoogidel erinevad. Ave kinnitas, et kavatseb õpetajatööd teha pikki aastaid, Janne ei osanud seda nii veendunult väita, sest tuleb esialgu vaid teist õpetajat asendama. “Esialgu on plaanis paariks aastaks kooli tööle jääda. Eks kõigepealt peab tööga harjuma,” ütles Janne, kes tunnistas, et stabiilne töökoht on tallegi oluline. Kas selleks saab pedagoogiamet või midagi muud, selgub hiljem.
i
EILI KOITLA
