Juulikuu keskmine õhutemperatuur (20,6 °C) ületas Jõgeval viimase 89 aasta keskmist nelja kraadi võrra. Veelgi soojem on olnud heinakuu siinkandis ainult eelmisel, 2010. aasta suvel. Ilm püsis normist soojemana kogu kuu vältel.
Kõige kuumem oli ilm 22. juulil, kui õhutemperatuur tõusis Jõgeval 31,5 kraadini. Enam kui 30-kraadise soojusega päevi esines kuu vältel neljal korral. Siinjuures võiks meenutada, et eelmisel aastal oli selliseid kuumi päevi heinakuus kümme.
Vihma tuli kuu kestel harva ja hoovihmad jaotusid maakonna territooriumil ebaühtlaselt. Enamikes maakonna kohtades tuli vihma normist tunduvalt vähem. Kui tavaliselt sajab juulis 75-85 mm, siis tänavu sadas maakonna põhjaosas Toomal näiteks 31 mm, lääneosas Põltsamaal 32 mm.
Põud kippus peaaegu kõikjal taimedele liiga tegema. Oodati pikisilmi vihma ja jälgiti äikesepilvede liikumist. Rõõmustati, kui need kusagil maha sadasid, sest kartul vajab ju mugulate kasvuks rohkesti vett.
Vihma normist pea poole vähem
Väga tugevad sajud esinesid kuu viimasel päeval Mustvees ja selle ümbruses, kus ööpäevasteks sajuhulkadeks mõõdeti 73-91 mm. Kui juulilõpu suurtest vihmadest Tallinnas ja selle tagajärjel tekkinud uputustest on pressis palju räägitud, siis Peipsi ääres sadanud sama rohketest vihmades pole suurt midagi kuulda olnud. Ilmselt on põhjus selles, et linnatänavatelt pole vihmaveel kuhugi ära valguda. Mustvees oli kohalike elanike sõnul öö jooksul sadanud vihma järel hommikul kõik kohad vett täis, kuid see imbus üsna kiiresti kuiva mulda. Kogu juulikuu jooksul oli sealkandis tulnud vihma vähem kui 20 mm.
Jõgeval sadas ilmajaama andmeil vihma juulis 34 mm, mis moodustab sama kuu sajunormist ainult 42 protsenti. Kogu senisel taimekasvuperioodil (1. aprillist kuni 31. juulini) on sadanud 116 mm, mis on pikaajalisest keskmisest 50 protsenti. Veelgi väiksem sama perioodi sajuhulk on registreeritud 1922. aastast alates ainult 2006. aastal.
Viljad varem küpseks
Efektiivset (üle 5 °C) soojust kogunes juuli lõpuks kevadest alates Jõgeval 1130 °C, mis on keskmisest 240 kraadi rohkem ja ühtlasi uus rekord vaatlusreas. Selline efektiivse soojuse summa koguneb keskmisena alles 23. augustiks. Kui harilikult saavad taliteraviljad täisküpseks augusti esimese dekaadi lõpus – teise alguses, siis tänavu olid need täisküpsed juba juuli viimaseks nädalaks. Algas koristusperiood, mis on 1964. aastast algavas vaatlusreas kõige varasem aeg.
Kuu lõpuks said kuumuse ja põua tõttu täisküpseks ka paljud suviteraviljapõllud, mille koristusaeg jääb tavapäraselt alles augusti teise poolde. Samuti valmisid marjad varakult. Kuu keskpaigas olid juba mustad sõstrad ja varased karusmarjad küpsed.
Soojust jätkub augustikuu keskpaigani
Milline on olnud augustikuu ilm Jõgeval 1922-2010. a andmetel? Keskmisena jätkub südasuvine soojus poole augustini ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 15 kraadi augusti keskpaiku. Lõikuskuu teisel poolel muutuvad ööd jahedamaks ja 1…2 aastal kümnest vaatlusaastast on esinenud juba augustis maapinna lähedal öökülma.
Augusti äärmustemperatuurideks on mõõdetud õhus 0,0 °C 1980. aastal ja 34,6 °C 1992. aastal. Lõikuskuu sademete summa on kõikunud 0,5 millimeetrist 2002. aastal kuni 197 millimeetrini 1962. aastal, senise vaatlusrea keskmine 89 mm. Augusti esimesel poolel on mõõdetud Jõgeval väga suuri ööpäevaseid sademete summasid – 99,7 mm 2. augustil 1994. a ja 92,3 mm 11. augustil 1991. aastal.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
