Midagi peab inimene tegema, et hakkama saada ja seda eriti maal elades, kus selleks, et leib lauale tuua, peab tihti ise tööandja olema. Nii saab ka oma aega ise vabalt planeerida. Samas kindlasti pingutad rohkem kliendi rahulolu nimel ja võtad oma asja rohkem südamega. Eriliste ja edukate tegemistega on paljudele silma jäänud Peipsiääre vallas elavad Aivi ja Taavi Pirk. Nad on suutnud aidata paljud kohad ja majad uuele elule.
Aivile meeldivad väga vanad, hingega asjad ja oma vabadel hetkedel harrastabki just tema teha korda vanad päevinäinud lauad, toolid ja kapid. Kohalikud inimesed juba teavad, et kui nemad tahavad vanast mööblitükist lahti saada, siis enne pakuvad nad seda Aivile. Isegi päevinäinud kapist, millest ehk tõesti enam asja ei saa, suudab tema päästa vähemalt ukse ja selle siis sisekujunduses oskuslikult ära kasutada.
Olen teie tegemistel juba kaua silma peal hoidnud ja nendest osa saanud, aga alles nüüd sain teada, et teil on Hea Karma villa. Mis koht see on?
Ostsime Kallastele üle-eelmise aasta lõpus ühe sissekukkunud laega pisikese vanausuliste kivimaja. Nimetame seda praegu meie koroonaprojektiks. Oleme selle üles ehitanud ja andnud nüüd oma vanema tütre Bäthel-Betty kätte, et ka tema saaks õppida ettevõtlust, võtta endale vastutust ja teenida kooliraha.
Kuidas see nii juhtus? Mis majaga tegu?
See maja on ehk üks esimesi telliskivi maju Kallastel, millest annab aimu keldrist mulla seest leitud 19. sajandi münt. Lisaks tuli välja ka palju konte ja vanade nõude kilde. Maja ise oli palju aastaid tühjana seisnud.
Ostsime selle maja meie sünnipäevapeoks sõpradelt kingitud raha eest ja maja müügikuulutuse leidsime kohalikku lehte sirvides.
Kui vaatama läksime, siis kõigepealt leidsin, et seal oli rohkelt huvitavat mööblit ja nimega nõusid. Mul on nõrkus selliste asjade vastu. Taavi ütles, et ostame maja siis ära, saad kõik endale.
Ma ei võtnud teda sel hetkel tõsiselt, sest suure Kadrina mõisamaja renoveerimine kestab meil juba aastaid. Juurde saada veel üks väike ja sissekukkunud laega maja – parem mitte.
Aga nüüd oleme arvatavasti umbes 200 aastat vana vanausuliste maja omanikud, millel on paksud kivimüürid ja kaarjad aknad.
Ostumüügilepingu sõlmisime üle-eelmise aasta novembri lõpus, kuid et aastavahetus on alati kiire aeg muude toimetustega, siis maja korrastamisega saime algust teha alles eelmisel aastal veebruaris.
Olime tegemistega alles alguses, kui olin juba selle lubanud juuli alguse ürituseks välja üürida. Nii et taganeda polnud kusagile ja saigi algus mõnusale puhkemaja elule.
Kui keeruline on üks maja elule tagasi aidata?
Õnneks on see maja ruutmeetritelt väike. Ka vajalik tehnika remonditöödeks on meil endal juba olemas. Puukujurite firmast, kus Taavi tegutseb, läksid välja praagitud lauajupid ehitamiseks asja ette ja ka mõnusad suured palkvoodid on seal valmis tehtud.
Majas eelnevalt olnud laua, toolid, kaheksakand riidekirstu ja ühe üksiku kummutisahtli tegin ise korda ja nad on oma koha leidnud. See on suur väärtus ja samas ka korralik kokkuhoid. Palju vajalikku saab ise meisterdada, näiteks kuplid ja lambid olen ise teinud. Mõningad asjad olen soetatud teise ringi poodidest. Igal esemel on oma lugu ja oma iseloom ja need annavad palju juurde sellele, et kohal oleks hubasus ja hing.
Kõigepealt oli majas muidugi kuhjaga lammutamist. Vahetasime katuse ja aknad. Teine korrus tuli nullist välja ehitada. Kõige keerulisem oligi katuse vahetus, sest seda tööd kahekesi juba ette ei võta. Appi tuli kutsuda tuttav ehitusmees. Temaga aegade sobitamine töö tegemiseks oli ehk pisut raske, aga saime hakkama.
Kõige keerulisem mure oli vee ja kanalisatsiooni majja saamisega, sest just samal ajal oli terve tänava ulatuses veesüsteemi väljaehitus käimas ja jooksime lausa ajaga võidu, et kas saame vee ikka õigeks ajaks majja. Paljus oli asi ka paberimajanduse taga ja tihe suhtlus käis veeteenuse pakkujaga. Meil vedas, et teisipäeval saime vee majja ja reedel olid meie esimesed külalised.
Mis tuli kõige suurema üllatusena? Olete saanud kõik valmis?
Me ei teadnud, et miks korstnas on 15 sentimeetri kõrgusel põrandast auk ja alles hiljem selgus, et sinna käib samovar.
Valmis pole seal kindlasti mitte kõik. Tegemist on ikka siiani. Õues ei ole jõudnud veel haljastust teha, sest naaber oli hõivanud osaliselt meie krundi ja sinna kasvuhoone peale ehitanud. Sügisel likvideeris selle meie maalt ära. Tänaseks oleme saanud oma maamõõtmisega ühele poole ja oodatust suuremale krundile saame kevadel hakata õueala puhkenurka kujundama.
Kellest on tegemistes kõige rohkem abi?
Suur abi on praegu meie vanimast tütrest, kes aitab pisemaid hoida. Ja ehk tema ükskord õhku visatud lausest, kui olime ette võtmas seda uut ja meeletut projekti: nimelt nähes seda maja ütles ta: „Ohh, miks minu vanemad ei või küll normaalsed olla! Aga noh, teades teid, siis saate sellega hakkama!”
Ja pärast valmimist arvas ta, et see sai nii ülivinge, et ta võiks ise sellesse kolida. See oli meie jaoks nagu kõige suurem tunnustus ja seda just enda lapse suust. Sest hetkel küll veel väikesemad lapsed küsivad, et, emme, miks sa lähed, miks sa pead sinna mõisasse minema? Nemad veel ei saa sellest aru, aga ükskord kindlasti hakkavad saama. Tugev ja kokkuhoidev pere on kõige alus. Palju tuge on perest, lähedastest ja headest sõpradest.
Seoses haldusreformiga elame Jõgevamaa asemel nüüd Tartumaal ja sellega seoses kuulume sellisesse ägedasse võrgustikku nagu Sibulatee. Seal on hakkajad tublid ettevõtjad oma seljad kokku löönud ja pakuvad Sibulatee külastajatel väga mitmekülgseid tegevusi ja äraolemist. Teeme väga tihedalt koostööd teiste võrgustiku liikmetega ja oleme selle võimaluse eest ütlemata tänulikud. Ainult koostöös saabki liikuda edasi ja ka kaugemal niinimetatult pildil olla.
Enne mainisid Kadrina mõisa? Kui kaua olete sellega tegelenud?
Oli 2009. aasta, kui Taavi ütles mulle, et võtame eesmärgiks, et igal aastal teeme oma mõisas midagi suuremat korda. Mõisamaja oli üsna nukras olukorras. 2002. aastal suur rahesadu rikkus ära kogu mõisa katuse ning kui tuli vihmasadu, siis ilma ämbriteta hakkama ei saanud. Keldriruumides oli nõukogude ajal inimeste kartulisalved ja hoidlad ning nii oli ohtralt mulda sisse veetud ja keldri põrand aina kerkinud ja kerkinud.
Meil oli siis nii-öelda suur au kogu see muld sealt välja vedada. Keldris on meil praegu ilusad viis- kuni seitsekand võlvid. Esimese asjana tegimegi korda mõisa keldri ja sinna tuli Lühikeste Meeste Kõrts.
Seejärel ehitasime väikese lõõgastuskeskuse ülejäänud võlvlagedega ruumidesse ja nüüd on meil auru-infapuna ja soome saun ning mullivann. Lisaks saab veemõnusid nautida õues tähistaeva all kümblustünnis ja torusaunas. Seejärel tuli juba katusevahetus, välisfassaadi ehitus ja korrastus. Mõis on meie nii-öelda elustiil. Nii suures ja lagunenud mõisahoones on vaja tohutult palju panustada aega ja energiat ning muidugi investeerida ja korrastada, et seda elus hoida.
Lähiaja kõige suurem investeering ongi ehk mõisa keskküte ehitus, sest praegusel hetkel käin mööda maja ja kütan puudega14 küttekollet. Keskküte oleks meile talveperioodiks ikka väga suureks abiks. Kui see saab tehtud, siis küll tulevad jälle uued mõtted ideed.
Hetkel pakume Kadrina mõisas majutust, konverentsiteenust ja ka lõõgastuskeskuse kasutamise võimalust. Lisaks muidugi igasugused tähtpäevade pidamised, alates sünnipäevadest kuni peielaudadeni.
Ja just sellepärast peab kogu mõis olema kasutusvalmiduses, soe ning õdus. Ja et teinekord jäid mõisaruumid kitsaks, siis selleks korrastasime mõisa ringtalli. Praegu saab meie Pullitallis kuni 120 inimest maha pidada ühe vägeva pulmapeo, firma suvepäevad või suguvõsa kokkutuleku. Oleme seda Kadrina mõisa vaikselt putitanud ja ehitanud ja seda lisaks muudele tegemistele. Eks me ka aeg-ajalt virise ja vingu, kui kõik ei lähe päris nii nagu vaja ja ootused-lootused ei täitu.
Kust küll tulevad teie ideed ja kuidas on võimalik need ellu viia?
Taavi ütleb ikka, et ideed ja unistused on ju kõigil olemas, asi on lihtsalt julguses proovida.
Mõisa seisukohalt on tegelikult tulnud kõik vajadusest. Kui külastajad küsivad ja pole võimalust parimat võimalust pakkuda, siis tulebki edasi mõelda ja areneda. Nii just ruuminappus, näiteks pulmade pidamiseks, pani meid vanast mõisa karjatallist peokohta ehitama. Vajadus oli konverentse pidada. Kui meil selleks jälle ruume väheks jäi, siis oleme välja ehitamas mõisa teist korrust. Seal on nüüd uhke konverentsiruum vähemalt 50-le ja lisaks ehitasime juurde ka viis tuba. Nüüd suudame mõisas korraga majutada kindlasti suurema seltskonna.
Ka Pullitalli juures on meil nõiamaja stiilis kämpingud 15 voodikohaga. Eelmise aasta koroonakevadel, kui põhimõtteliselt ei saanud mõisahoones majutada, ehitasime sinna juurde lisaks kämpingutele ka samas stiili kämping-köögi. Nüüd saab iga meie juures olev seltskond omaette kontaktivabalt seal köögis toimetada.
Kas olete taotlenud projektirahasid ja mida olete saavutanud oma vahendite ja jõuga?
Kuna meie ettevõtmised on üsna suured, siis ikka oleme ka projektirahasid taotlenud, seda just väga suurte ehituste puhul.
Jõgevamaa Koostöökoja PRIA Leaderi voorust saime mõisale korda tehtud kõrtsiruumid ja spaa. PKAK PRIA taotlusvoorust oleme välja vahetanud hoone eterniitkatuse kivikatuse vastu ja korda teinud hoone välisfassaadi ning lisaks oleme vahetanud ka vanad vene plekkahjud uhkete ümarahjude vastu.
Pullitalli suutsime kõik oma kulu ja kirjadega korda teha. Lihtsalt see mõte tuli 2019. aasta algul nii hilja ja meie eesmärk oli juba suve algul seda välja müüa ning nii ei jõudnud enam kusagile projekti kirjutada.
Seal oli väga palju töötunde. Kõik meie nädalavahetused kulusid selle hoone renoveerimiseks, kuid suureks rõõmuks oli jaanipäeval juba esimene üritus.
Kevadisel ja sügisesel madalhooajal teeme ATV safareid, kus peale sõitu saavad kliendid meie juures ka saunatada, süüa ja pidutseda.
Mõisas käib toidu tegemisel abiks Rutt ja tänu temale on meie köök väga hinnatud. Pakume ka cateringiteenust mõisast väljapoole. Selle teenuse on samuti tinginud esmane vajadus – inimesed hindavad üha enam mugavust ja ega ei peagi alati perenaine vapralt köögis kogu oma pidulauda ette valmistama.
Mainisid, et Taavi tegeleb puutööga? Millega täpsemalt?
Puukujurid on vendade Taavi ja Tanel Pirkide firma, mis tegeleb nõiamaja stiilis puidust toodete valmistamisega. Muidugi lisaks väga palju muud puutööd ka. Nad on välja mõelnud toredad mänguplatsid lastele, soojustatud köögi ja pesuruumiga kämpingud.
Nende tooteid läheb väga palju ekspordiks nii Prantsusmaale, Soome, kõige kaugem klient on olnud Lõuna-Koreast.
Kämpingud on meil endalgi mõnusad nõiamaja stiilis majakesed, mis on ideaalne koht suvel puhkamiseks. Kui vanemad annavad lastele valida, et kas ööbida mõisas või kämpingus, siis peale nõiamaja nägemist laste poolt on nende kindel valik ikka alati kämping.
Kõik sai alguse, kui Taavi tegi Kalevipoja Kojas juhatajana toimetades Kalevipoja kujude puusse saagimise päeva ning kus oli kohal üle kümne Eesti tuntud puukujude saagija. Siis võttis ta ise ka puust paku ning läks tuntud Ott Oleski kõrvale ja proovis tema näpunäidete järgi saagida oma esimese kotka, seekord tuli välja küll midagi muud.
Aga eestlase jonnakusega hakkas Taavi kodus ise omal käel edasi proovima. Veel kümmekond kujudest läks suvel jaanitulle. Aga harjutamine teeb meistriks ja lõpuks keegi juhuslik möödasõitja tahtis endale tema just valmis saanud karu kuju. Selle ta sai.
Sellest tuli ka juba järgmine tellimus ja nii ta edasi läks. Ühel hetkel oli puidust laua soovija ja siis tuli võtta tööle juba meister. Et maht kasvas suureks, kutsus Taavi oma venna Taneli palgatöölt ära endale appi müügitööd tegema. Alustati ikkagi isa Urmase laudast kohandatud puutöökoja ruumides ja mehed tegid tööd lihtsa lahtiselt katuse all. Nüüdseks juba mõnda aega on Puukujurid kolinud Pala küla külje alla suurtesse uutes tööstushoonetesse ja hetkel töötab firmas päris palju oma ala asjatundjaid ja meistreid. Puukujurites hoiavad ohjasid vennad Taavi ja Tanel kahekesi ja löövad alati ka ise kõigele käed külge.
Mida soovitate inimestele, kes küll unistavad millegi tegemisest, kuid ei julge ette võtta?
Ega vanasõnagi ütleb ju, et julge pealehakkamine on pool võitu. Meie oleme lihtsalt asjad kätte võtnud ja need ära teinud. Nii lihtne see ongi. Soovime kõigile suuri unistusi ja julget pealehakkamist!
ULVI TAMM
