Soomlased on tangolembene rahvas. “Viru tango” on Kalevipoja Suveteatri tänavune lavastus, mis esietendub homme ja millesse on kaasatud ka soomlastest lavajõud.
“Hakka jooksma ja ära unusta, et sa oled enne seda 150 kilomeetrit maha jooksnud ning vahepeal veel ujunud!” hõikab Mart Toome Kalevipoega kehastavale Urpo Reinthalile. Urpo jooksebki ähkides ja higi pühkides külapoe taguseks kujundatud Kääpa vabaõhulavale, vaatab ringi ning peidab ennast tagaajajate — kahe naispolitseiniku — eest suurde kümblustünni. Tünn on esialgu tühi, aga nagu kulunud anekdoodis, lubab Mart, et mõne päeva pärast lastakse sellesse vesi ka sisse ning siis lähevad proovid märksa lõbusamaks.
Nagu Kalevipoja monoloogist selgub, on ta põgenenud Soomest, kus tal pole kuigi hästi läinud. “Soome on õudne koht!” pihib eeposekangelane. “Mind, Kalevipoega, pandi Helsingi turul maasikaid müüma!”
““Viru tango” on soome autori Veera Marjamaa poolt ekstra selle koha jaoks kirjutatud tükk,” selgitab Mart Toome, kes lisaks ühele peaosale hetkel üksiti lavastaja rolli täidab, sest päris lavastaja Kankku Kinkkunen on mõneks päevaks koju Soome sõitnud. “Lavalugu kirja pannes on autor lähtunud tänapäeva Eesti tegelikkusest. Paljud käivad praegu ju Soomes tööl. Neist paljud teenivad seal head raha, paljudele tõmmatakse aga ka “kott pähe”, st petetakse palga või muuga.”
“Viru tangos” otsivad kaks eesti meest õnne ja rahulolu retsepti. Nad otsustavad parema elu nimel soomlaseks hakata, aga lõpuks tõdevad, et Eesti on veel “soomem” kui Soome ise. Loost kumavad läbi viited kahele rahvuseeposele — meie “Kalevipojale” ja soomlaste “Kalevalale”.
Pilavad ja aitavad
“Eestlased ja soomlased on teineteist ajast aega pilanud, aga kui vaja, ikka aidanud,” võtab Mart Toome kahe naabri suhted lühidalt kokku.
Peale tema lööb “Viru tangos” kaasa veel teinegi kutseline näitleja, Saarelt pärit Anti Reinthal. Tema jõuab Inglismaalt koolituselt tagasi viimaseks proovinädalaks (kui Vooremaa esindus Kääpal käis, oli esietenduseni jäänud veel kaks nädalat), ent kaugused tänapäeval ei takista.
“Oleme mõnel õhtul Antiga Skype’i ja veebikaamera vahendusel ühenduses olnud ja ta on saanud koos oma lavapartneritega dialooge harjutada,” ütleb Mart Toome. “Tundub, et meil siin on internetiühendus pisut parem kui Londonis. Anti kipub nii kella kümne paiku õhtul ekraanil ära “hanguma”.”
Peale Mardi ja Anti teevad “Viru tangos” kaasa mõned täiskasvanud harrastajad (nendegi hulgas on üks soomlanna) ning kümmekond Tartust, Otepäält ja Põltsamaalt pärit noort, kes valiti truppi katsetega.
“Lootsime ka kohapealt noori osatäitjaid leida, aga kahjuks see ei õnnestunud,” ütleb Mart Toome.
Kui näitlemisega oli enamik noori varemgi kokku puutunud, siis tantsijatena on nad “puhtad lehed”, aga tantsunumbreid on tükis rohkesti. Tantsuseadete autorid, võistlustantsijad Kaisa Oja ja Marko Mehine on kohe prooviperioodi alguses noortega mitu päeva tööd teinud ning lubanud enne esietendust vaatama tulla, kuidas nad tantsunumbritega hakkama saavad.
Näitekunsti ABC
Mart Toome on omalt poolt püüdnud noortele näitekunsti ABCd selgitada.
“Teatritegemine pole ainult lust ja lillepidu. Lavastuse valmimise protsess võib kohati üsna igav ja raske olla,” ütleb Mart.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi värske vilistlane Ragne Kivimets pole temaga aga nõus ja kinnitab, et neil on kogu aeg nalja saanud. Ragne tegi kaasa ka Kalevipoja Suveteatri mulluses lavastuses “Välek”. Seekord tuleb tal aga mängida endast kardinaalselt erinevat tegelast, Anti Reinthali kehastatava Mati naist, kes on võrkturundusäris tegutsev maabeib ja peksab oma meest.
“Üks keerukamaid ülesandeid on minu jaoks usutavalt peksma õppimine,” muigab Ragne.
Nii tema kui ka teise põltsamaalasest trupiliikme Siimar Kivisilla meelest on suveteatris kaasalöömine ülimalt hea koolivaheaja veetmise meetod.
“Siin õpib palju uut ja saab ennast aktiivselt liigutada,” ütleb Siimar. Ragne täiendab:
“Proffidega koos laval tegutseda on väga õpetlik.”
Pole võimatu, et tast endastki saab tulevikus selle ala proff, sest sügisel asub ta Põltsamaa sõpruskommuuni Solleftea stipendiaadina Rootsis Hola rahvaülikoolis lavakunsti õppima. Ragnel on juhtumisi meie Kääpal käimise päeval sünnipäev. Selle hommiku on trupikaaslased teinud talle eriliseks ja meeldejäävaks.
“Kui hommikul silmad lahti tegin, oli tuba tühi ja minu voodi juures silt: “Tule välja!”. Selgus, et teised ootasid mind väljas mäe peal, kuhu oli kaetud tordiga piknikulaud. Kingiks sain aga liba-Ferrari, st Ferrari logoga punase tuunitud kelgu,” meenutab Ragne ilmse lustiga.
“Viru tango” n-ö taustajõududeks on Sihtasutus Kalevipoja Koda ja MTÜ Parim Valik. Tüki lavaletoomist on toetanud Leader-programm, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja eraettevõtjad. Pärast homset esietendust mängitakse tükki veel kahel korral juulis ja kuuel korral augustis. Viimane etendus on 7. augustil.
i
RIINA MÄGI
