Möödunud laupäeval peeti Patjalas ühekorraga ära nii Eesti juunioride meistrivõistlused kestvusratsutamises kui ka sama ala Tartu meistrivõistlused. Juunioride meistriks tuli klubi Parkuur esindaja Kairit Kalbre hobusel Ecuador Baff, Tartu meistriks Egle Kalev Ratsarügemendi Klubist hobusel Memphis.
Juunioride meistritiitlile kandideeris viis võistluspaari. Seitsmekümnekilomeetriselt distantsilt, mille keskel tehti neljakümneminutiline puhkepaus, tulid kõik viis enam-vähem koos. Napi eduga teiste ees läks meistritiitel siiski viimast aastat juunioride klassis võistelnud Kairit Kalbrele ja Ecuador Baffile, kes läbisid võistlusmaa ajaga 4:42.25 ja keskmise kiirusega
Esimesena jäi esikolmikust välja Liivimaa Ratsaspordiklubi esindav Jõgevamaa ratsutaja Berit Truuts hobusel Amanda (4:42.47 ja
Osavõturohke võistlus
Et üldse tegi nelja erineva pikkusega distantsidel kaasa 33 võistluspaari, oli möödunudlaupäevane võistlus selle direktori ja rajameistri, Ratsarügemendi Klubi esindaja Lembit Kalevi mäletamist mööda aga tegelikult Eesti ratsutamisajaloo osavõtjaterohkeim kestvusratsutamise võistlus. Eriti tänulikud oldi selle eest, et korraldajad olid välja pakkunud ka 23-kilomeetrise distantsiga nn tutvumisklassi: seal said end proovile panna võistluspaarid, mille üks liige – kas siis inimene või hobune – sel alal algaja. 13 osalenud paari hulgas olid edukaimad Sanna Turu ja Gilmor klubist Parkuur ajaga 1:47.00 (keskmine kiirus
Et kestvusratsutamises pääsevad kiirussõitudele ainult need, kes samal distantsil eelnevalt korra või kaks kvalifikatsioonisõidu läbinud, olid korraldajad pakkunud välja veel 70 ja
Nõuab mõistust
Kvalifikatsioonisõitjate hulgas oli päris palju neid, kes tulemust kirja ei saanud, sest hobuse pulsisagedus ei langenud pärast finišisse jõudmist ettenähtud aja jooksul nõutava tasemeni või oli loom hakanud lonkama. Nimelt selleks, et võistlejatel ei tekiks kiusatust saavutada head tulemust ratsu tervise arvelt, on kestvusratsutamises kehtestatud väga ranged reeglid. Sellel võistlusel osutus raskendavaks teguriks veel kuum ilm. Aga eks kogemuste saamiseks kvalifikatsioonisõidud ette ole nähtudki.
“Kestvusratsutamine on ala, mis nõuab nii füüsilist vastupidavust, aega, materiaalseid ressursse kui ka mõistust. Kõige rohkem aga just viimast,” kinnitas Lembit Kalev. “Noortest suudavad sel alal edu saavutada enamasti need, kellel vanemad taustameeskonnas innukalt kaasa löövad. Ratsarügemendi Klubi sõitjatest on selle väite heaks tõestuseks Keiu Oras.“
Lembit Kalev pidas vahepeal kestvusratsutamise võistluste korraldamises nelja-aastase pausi. Nüüd võttis aga asja uuesti ette, sest võistluste korralduse tase kippus tema meelest pisut alla käima: kus ei jagatud võistlejatele numbreid, kus polnud distantsid õige pikkusega.
“Jõgeva kanti tulevad kestvusratsutajad võistlema hea meelega, sest Eesti eri nurkadest on siia ühepalju sõita,” ütles Lembit Kalev. “Radugi on siin, Kassinurme mägedes ja nende ümbruses, võimalik huvitavalt kujundada. Suur tänu Külliki Alekandile, kes lubas lahkesti Tohvri talu maid võistluste stardi- ja finišipaigana kasutada!”
i
RIINA MÄGI
