Pala vallas Nõva külas ja selle ümbruses teatakse mitmetes kodudes jutustada huvitavaid ja eredaid lugusid siit pärit olnud Villem Ernitsast, kes paistis silma keeleteadlasena, karskustegelasena, osales poliitikas, oli hea suhtleja ja kes omas ka mõndagi inimlikku veidrust. Erinevaid tahke koloriitse vaimuimimes elust meenutati ka möödunud laupäeval, kui Jõevalla külade päeval tema 120. sünniaastapäeva tähistati.
“Miks ma siis Villem Ernitsat ei mäleta,” ütles Nõval elav külaliikuja ja harrastusmuusik Eha Uusen. “Ta käis meil sageli külas ja kui tuli, läks ikka sauna, kus end kõvasti vihtles ja masseeris. Leili kannatas ta tõeliselt vapralt ja lavalt tuli alla kõige viimasena.”
“Olen kuulnud, et alkoholi taunijana jõi Villem Ernits pärast sauna hea meelega teed. Kui aga vigurimehed talle tee sisse tilga viina olid valanud, kiitnud ta seda teed üsna maitsvaks. Ma ei tea, kas see oli õige, kuid sellised jutud liikusid,” rääkis Assikverest pärit autojuht Väino Huononen.
Elutöö karskusliikumises
Villem Ernitsa tegevusest Eesti karskuskultuuri eestvedajana kõnelevad aga mitmed faktid. Ta juhtis 1919-1928 Eesti Karskusliitu, kirjutas 1920 raamatu “Karskusliikumine ja haridustöö Eestis” ning mitmeid teemakohaseid artikleid. “Küllap võib Villem Ernitsat lugeda Eesti väärikaimaks karskustegelaseks ja ehk ongi ta just selles valdkonnas oma elutöö teinud,” ütles omaaegne Alatskivi Keskkooli direktor Karl Elken, kelle isa ja Villem Ernits olid onulapsed. Elkeni sõnul kõneles Villem Ernits karskusest ka tuletõrjeseltsi pidudel ja ka Alatskivil Kodavere kihelkonna I kongressil, mille ellukutsuja ja korraldaja ta oli.
Karskuse propageerijana oli Ernitsas aga ka omajagu paindlikkust. “Villem Ernits pooldas tõsiselt karskust, kuid samas ei takistanud ta neid kangemat kraami pruukimast, kes seda soovisid. Purjus inimeste seltskonda ta siiski ei talunud. Pudeli viina, mis Ernitsale ükskord kingitud, kasutanud ta ära oma liigeste määrimiseks,” rääkis Nõvalt pärit suurmehe sünniaastapäevale pühendatud ettekandes kirjandusteadlane Peeter Olesk.
“Karske eluhoiak ei seganud Villem Ernitsal joomiskultuuri tundmast. Kui olin Tartus üliõpilane, siis kohtasin Ernitsat sageli Werneri kohvikus ja mõnikord rääkisime ka ungari veinidest, millest karsklasest teadusemees mõndagi teadis,” meenutas Pala vallavanem Jozsef Weinrauch.
Ernitsa keelteoskuse saladus
Assikvere harrastusnäitlejate mängitud näidendis, kus Ernitsast juttu, küsib õpetaja Nõva algkooli tulnud Villemilt, mida ta ka oskab. “Kodavere keelt,” vastab vastne koolipoiss uhkustundega. Tartu Ülikoolis astus Villem Ernits algul ajalooteaduskonda, kuid hakkas peatselt õppima slaavi keeli. Keelte valdajana pälvis Villem Ernits legendaarse kuulsuse.
“Minu teada rääkis Ernits vabalt kümnes keeles, 30-40 oskas aga lugeda ja kirjutada,” ütles Nõva elanik Eha Uusen.
Tema õetütar, Tartu muusikaõpetaja ja koorijuht Ave-Maria Sild jutustas järgmise seiga. “Peipsi järve ääres peetud Elkenite suguvõsa kokkutulekul osales ka Villem Ernits ja avaldas mitmel teemal arvamust. Minu pärimisele, kuidas on võimalik nii palju keeli ära õppida, kostis ta nii: “Laps, õpi kaks keelt korralikult ära ja ülejäänud hakkavad juba iseenesest külge.”
Pedagoog Karl Elken teadis rääkida, et 1926. aastal Eestis peetud karskuskongressil osalenuid tervitas Villem Ernits kümnes keeles. Elkeni sõnul oli Villem Ernits haritlase ja teadlasena oma kodukandis igas mõttes autoriteediks. “Kui ma poisike olin ja Villem meile külla tuli, lasti mul ikka temale oma lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisosakust demonstreerida, sest tema arvamus selles osas oli vanematele väga oluline.”
Villem Ernitsa koolitee kodukandis kulges aga ebatavaliselt kiiresti. Nõva algkoolis saadeti ta kohe pärast esimest koolipäeva kolmandasse klassi, Kodavere kihelkonnakoolis aga nädala pärast kohe viimasesse klassi.
Ennustas kadu kolhoosidele
Eesti Asutava Kogu liikmeks valiti Villem Ernits sotsiaaldemokraadina. “Küllap oli Asutavasse Kogusse vasakpoolseid vaja, mistõttu Villem Ernits vastavas seltskonnas ka kandideeris. Tegelikult oli ta oma vaadetelt poliitikas, karskustegevuses ja hõimuliikumises pigem rahvuslane ja Jaan Tõnissoni pooldaja. Et Tõnissoni poliitiline eelkäija oli Carl Robert Jakobson, võib öelda, et Ernitsa maailmavaade sarnanes Jakobsoni omaga,” märkis Peeter Olesk, kes andis Jõevalla Külade Seltsile edasi ka kirjanik Hando Runneli kingituse — neli raamatut sarjast Eesti Mõttelugu. Kirjandusteadlane mainis sedagi, et kuna tema suguvõsa juured ulatuvad Tartumaal Vara vallas asuvasse Meoma külla, võib ta end Ernitsaga ka ühe paikkonna meheks pidada.
Üks Ernitsa sugulasi aga rääkis, et tema vanaisa, kes oli üks viimaseid kolhoosiastujaid, küsis, mida Villem Ernits kollektiviseerimisest arvab. Ernits prognoosis, et kolhoosid püsivad Eestis kakskümmend või kolmkümmend aastat.
Assikvere näiteringi etendatud näidendis on aga episood sellest, kuidas Villem Ernits kodukanti kolhoosiesimehe jutule tuleb. Ta on peas kulunud kaabu, ühes käes pang ja teises vana portfell. Villem Ernitsa märkimisväärsest ükskõiksusest oma väljanägemise ja riiete suhtes on räägitud mitmeid lugusid. Kui Ernits Helsingisse karskuskongressile esinema läks, osteti talle sabakuub ja paluti teda saatnud tudengineidudel vaadata, et ülikonna sabad ei kortsuks (episood Ernitsa-teemalisest näidendist). Omalaadne riietumisstiil oli ka üks põhjusi, mis Villem Ernitsat ei tahetud kokku lasta Eestit külastanud ja ülikooli aulas kõne pidanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneniga.
Väline külg lisab Villem Ernitsa elukäiku parasjagu pikantset omalaadsust, kuid eesti kultuurilukku on Nõvalt võrsunud vaimukuulsus end jäädvustanud ennekõike karismaatilise keelemehena ning rahvuslike aadete veendunud hoidja ja kandjana.
i
JAAN LUKAS
Villem Ernitsa elukäik
*Sündis Nõva külas 1891. aasta 16. juulil
*Lõpetas 1918 Tartu Ülikooli filoloogia erialal cand. Phil kraadiga
*Töötas 1919 -1971 (vaheaegadega) Tartu Ülikoolis filoloogiaõppejõuna
*1931-1933 ja 1934-1939 Varssavi ülikooli eesti ja soome keele lektor
*1919-1929 Eesti Karskusliidu esimees
*Oli üliõpilaste lehe algatajaid ja esimene peatoimetaja
*Asutava kogu ja I Riigikogu liige
*Suri Tartus 1982. aasta 10. mail
Allikas: Eesti Elulood EE 14
