Lutsu “Kevades” ilmutas Joosep Toots aedvilja külvamisel üpris suurt loomingulisust, sokutades peenrale mitme vilja seemneid läbisegi. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalgi meenutab praegu pisut Tootsi peenart, sest seal üleval rippuvatel Elita Järvela akvarellidel on kujutatud mitmesuguseid aedvilju ja marju.
Näituse pealkirjaks on autor pannud “Kasvamine”, mis on, teadagi, mitmetähenduslik sõna. Kasvada võivad viljad, ent kasvada võib füüsilises või vaimses mõttes ka inimene. Vana kihelkonnakoolihoone, kus näitus vaadata, on olnud kasvamise paigaks paljudele põlvkondadele, nii et ses mõttes on pildid sattunud üsna õigesse konteksti.
Kasvamise teemalised pildid jagunevad omamoodi sarjadesse. Elita Järvela ei salanud, et küüslaugupiltide sari on mingil määral tõukunud tema kodulinnas Jõgeval korraldatavatest küüslaugufestivalidest. Lisaks sellele on küüslaugul inspireeriv vorm. Kõrvitsapiltide sünnilugu on aga pisut müstilinegi.
“Möödunud aasta novembris tõi üks endine kolleeg mulle korvikese ilukõrvitsatega,” meenutas Elita. “Kui hilissügisesel süngevõitu ajal sellist värvirõõmsat kooslust näed, hakkad seda muidugi maalima. Nii et kui mõnikord tuleb maalimismotiivi leidmiseks vaeva näha, siis teinekord tuleb ette ka seda, et motiiv ise n-ö uksest sisse kõnnib.”
Kui Elital kõrvitsapildid valmis olid, sai ta teada, et kõrvitsate kinkija ootab last. Nii kujunesid kõrvitsad viljaka eluperioodi tähiseks nii andjale kui ka saajale.
Kahekõne pildiga
Maasikamotiividega sari “La dolce vita” ehk “Magus elu” on pühendatud Itaalia-reisi mälestustele. Sellele, et näituse avamise aeg langeb kokku maasikahooaja kõrghetkega, Elita maalides ei mõelnud. Ent nii see ometi välja kukkus.
Osa piltidel kujutatud vilju on ka autori fantaasiast sündinud, samas ei julge ta kaljukindlalt väita, et selliseid tegelikkuses olemas pole. Lilledega on tal korra nii läinud: ta arvas, et mõtles need ise välja, aga hiljem selgus, et kusagil teises maailma otsas on umbes sellised päriselt olemas. Sarja “Kasvamise võlu” defineeris Elita aga kui illustratsioone kirjutamata või kellegi poolt juba kirjutatud lugudele. Tõepoolest: need fantaasiarikkad akvarellid justkui ootaksid, et keegi neil nähtava sõnades lahti mõtestaks.
Õige mitmel pildil on kujutatavad viljad saanud endale huvitava ruudulise tausta. See tuli piltidele autori sõnul kuidagi iseenesest.
“Kui alustad tööd, on sul pigem mingi üldine idee. Sellest, kuidas pilt tervikuna välja peaks nägema, pole sul aimugi. Mingist hetkest alates hakkab aga pilt sinuga rääkima, ise ette ütlema, mis sinna veel tulema peaks. Siis tekib põhimotiivile taustaks mingi struktuuriga aluspind. Kui kahekõnet pildiga ei teki, on seda väga raske lõpetada,” ütles kunstnik.
Üllatavad vaatajat
Tema seekordsed pildid võivad vaatajat üllatada, sest pole nii õhulises ja õrnas laadis maalitud kui senised.
“Seekord katsetasin natuke graafilisemat stiili, mille puhul värvi kõrval on oluline roll ka joonel, ning proovisin, kui kontsentreeritult võib akvarellvärvi kasutada, et see ikka veel akvarellina mõjuks,” selgitas Elita.
Tema jaoks on väga oluline ka töö raamistus. Paspartuud on ta sobivat tooni papist ise välja lõiganud. Raamidki on hoolega valitud. Osa on triibulise pinnaga: pildipinnal olevad jooned jätkuksid nagu raamil. Osa raame on kunstnik aga suurema kooskõla nimel pildiga ise üle värvinud.
Iga näitusi teinud kunstnik teab, et oma töödega rahva ette tulek nõuab vaimset ja füüsilist pingutust.
“See on nagu mingi murdepunkt. Olen vahel kahelnud, kas seda üldse vaja on. Aga kui saad kasvõi üheltki inimeselt positiivset tagasisidet, siis tunned, et asi õigustas end, et sa oled selle inimese kasvõi hetkekski hallist argipäevast välja aidanud,” ütles Elita Järvela, kellele juuli lõpuni kihelkonnakoolimuuseumi vaadata jääv “Kasvamine” on pikale kunstikogemusele vaatamata alles teine isikunäitus. Esimene sai teoks kaks aastat tagasi Jõgeva kultuurikeskuses. Ühisnäitustel on ta aga palju esinenud ning aidanud lisaks sellele nn näituseküpseks kasvada väga paljudel oma õpilastel: ta on viisteist aastat töötanud Jõgeva Kunstikoolis ning juhendanud selle kõrval pikalt ka täiskasvanud kunstiharrastajatele mõeldud avatud stuudiot.
i
RIINA MÄGI
