Sügisel kuue aastaseks saav ettevõte Mustvee Õmblus jätkab tegutsemist, olles vahepeal vähendanud töötajate arvu 24-ni ning likvideerinud võlgnevuse maksuameti ees.
Ettevõtte juht ja omanik Anatolia Lunina ütles, et tänavu juulis saavad nad endale lubada kolm nädalat korralist puhkust.
Juhataja hinnangul on majandusolud paranenud, kuid hõisata pole veel põhjust.
Majanduskriisi algul kaotasid õmblusettevõtted suures osas tellijaid, seejärel töötajaid. Ka Mustvee Õmblus koondas 19 inimest. Sel juhul tuleb aga maksta koondamistasu, seejärel tasuda maksud. Et tellijad ei maksnud kauba eest õigeaegselt, tõi see kaasa ettevõtte võlgnevuse suurenemise maksuameti ees. Tellimusi ees ei olnud ja ka väljavaated polnud kuigi head. Kuid varasemad aastad olid olnud edukad, maksuamet tuli vastu ja kaheks aastaks maksud ajatati. See aitas ettevõttel ellu jääda.
Kõik töötajad oskavad mitut operatsiooni
“Kogu aeg tuli välja minna riskile. Et töö eest makstaks, tuli pidevalt kontrollida, inimestega suhelda, paluda, selgitada. Hoidmaks kinni neid inimesi, kes ettevõttesse alles olid jäänud, tuli igale poole korraga joosta – kellegi peale solvuda, ultimaatumeid esitada. See on meeletu aja, energia ja tervise kadu. Kõige suurem tellija oli ka peamine võlglane, sest temalgi olid probleemid,“ rääkis juhataja.
Nüüd on sellest kõigest üle saadud ja võib kergemalt hingata.
Ettevõttes pole enam töötajat, kes oskaks ainult üht operatsiooni. Kõik oskavad üht või kaht, õmblejad isegi kolme või nelja tööoperatsiooni. Elu sundis inimesi õppima.
Firmal tellimusi praegu jätkub. Põhiline partner on Qualitex, neile läheb umbes 70 protsenti Mustvee Õmbluse toodangust. “On vanad tellijad, on ka uusi juurde tulnud. On ka kallimaid töid, sest ei saa kaotada inimeste kvalifikatsiooni. Üks asi on teha mehhaanilist, teine asi keerulisemat ja loomingulisemat tööd. Tuleb õppida uusi tooteid tegema. Mudelid muutuvad ostja jaoks huvitavamaks, kuid tootja jaoks on need keerulised. Kui mul on tellimusi kaheks kuuks, olen rahul, sest kuu aja pärast tulevad uued tellimused,” rääkis Anatolia Lunina.
Mustveesse oleks vaja juurde kolme-nelja õmblejat. Seda ametit noored enam ei õpi, kui, siis ainult individuaalõmblust. Õmblemine kui vabrikutöö kaob Eestist ära, noori peale ei tule. Et heaks õmblejaks saada, on vaja aega. Aga õmblejate palgad on väikesed, töö väga raske. Juhataja on uusi töötajaid otsinud ka töötukassa kaudu, kuid kahjuks ei ole võimalik mujalt Mustveesse tööle käia. Puudub transport.
Väikesi partiisid pole mõtet Hiinast tellida
Praegu on oluline tellimused õigel ajal täita ja teele saata. Tehtud töö eest laekub raha nüüd umbes kümme päeva pärast tähtaega, varem tuli mitu kuud oodata.
Paljud tellijad läksid majanduskriisi puhkedes Hiinasse. See oli hea siis, kui olid väga suured partiid. Aga väikest partiid pole mõtet Hiinast vedada, see on logistiliselt väga kulukas. Partiid vähenesid mõistlikus ulatuses, esindatud on kolm-neli värvi, kõik suurusnumbrid on olemas. Seega pole selliseid tellimusi mõistlik nii kaugel täita, sest meie tootjad reageerivad oluliselt kiiremini. Õmblusteenuste tarbijate hulgas läheb vähemalt pool aastat, enne kui usutakse, et tarnetähtaegadest kinni pead.
Tekstiilitööstusel ei lähe Eestis hästi – Marat sulges Pärnu vabriku ja pani kinni ka oma viimase õmblustööstuse Paldiskis. Uksed sulges Narvas ka Kreenholm. Pea kogu tekstiilitööstus on Eestis sisuliselt ümber profileeritud või selles suunas liikumas.
i
HELVE LAASIK
