Tänavu hakkasid Eesti veekogudes ootamatult vara vohama sinivetikad, milles ujumine võib tekitada nahaärritust ja vetikatega saastunud vee joomine võib põhjustada juba tõsisemaid tervisehädasid.
Sinivetikad on Eesti veekogudes igasuvine nähtus, kuid see aasta on unikaalne vetikate vohamise algusaja tõttu. Varem on sinivetikate massiline paljunemine toimunud juuli teises pooles ning augustis, kuid sel korral algas vohamine juba juuli algul, mil olid juba kuumad ja tuulevaiksed ilmad. Sinivetikad püsivad Eesti veekogudes kuni sügise ja külmade ilmade saabumiseni.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustike spetsialist Aimar Rakko selgitas, et praegu levib Eestis enim sinivetikaid Peipsi järves. “Sinivetikale meeldib soe ilm ja väikse vooluga veekogu,” selgitas Rakko.
Sinivetikas ei ole eluohtlik, kui ujuda. Õrnema nahaga inimestel ja väikelastel võib tekkida nahaärritus, mis taandub paari päevaga. Nahaärritus on sarnane sääsehammustusele või siis kõrvenõgesega kokku puutumisel saadud kublale. Oluliselt ohtlikum on sinivetikaid sisaldavat vett juua. Paremal juhul lõpeb kõik kõhulahtisusega, kuid suures koguses saastunud vee joomine võib põhjustada ka surma.
“Seega Peipsi järve vees ujudes tuleks pöörata tähelepanu väikelastele, kes võivad kogemata vett juua ning järvevett mitte tarvitada joomiseks ise ja anda seda ka koduloomadele,” selgitas Rakko. Veel lisas mees, et sinivetikates ujumine on ka koerale pärast suplust üsna piinarikas, kuna vetikad jäävad koera karvade sisse, tekitavad seal ärritust, mis ajab looma end kraapima ja kihelus ei kao pikaks ajaks.
Enne vette minekut tuleks veenduda, kas vesi on puhas. Kui vee pinnal hulbib viskoosne roheline mass, siis tasuks kaaluda ujumiskoha vahetust. “Jõgevamaal on palju veekogusid, kus sinivetikad inimesele mingit ohtu ei kujuta. Saadjärves ja Kuremaal pole suurt sinivetikate ohtu. Samas on üsna ohutu ujuda ka jõgedes ja paisjärvedes, sest sinivetikad enamasti vooluveekogudes ei elutse,” sõnas Rakko.
i
EILI KOITLA
