Hooldekodudes töötamine mõjub kurnavalt nii kehale kui vaimule

Käeoleval aastal viisid Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni seitse tööinspektorit kuue maakonna hooldekodudes läbi sihtkontrolli. Kokku külastati Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonnas 44 hooldekodu. Inspektorid hindasid hooldekodudes nii töökohtade olukorda, raskuste käsitsi teisaldamist, psühholoogilist ohutegurit, olmeruumide olemasolu kui ka töö korralduslikku külge. Mullu toimus kontrolliga haaratud hooldekodudes viis tööõnnetust, neist üks raske.  

Meil on olemas nii vaimse või füüsilise puudega inimeste hooldekodud kui ka lihtsalt vanadekodud, kus kõigis töötavad hooldajad. Tihti on neis hoolekandeasutustes töötajatel vaja igapäevaselt tõsta ja liigutada patsiente/kliente, neid pesta, vahetada voodipesu, serveerida toitu. Abiteenistused, k.a. köök, asuvad aga sageli keldrikorrusel. Töötajad lükkavad kärusid jm abivahendeid üle lävepakkude, samas on vaja viia klienti ratastooliga läbi kitsa ukse vannituppa pesema. Hooldekodud on enamasti kahe ja enama korruselised hooned, kus sageli puuduvad teenindusliftid. Kontrolli käigus selgus, et 44 hooldekodust on lift kasutusel üksnes 15. See tähendab omakorda, et paljud hooldajad teisaldavad igapäevaselt käsitsi raskusi, töötades sundasendis. Nii tekib küllalt kiiresti ülekoormus seljale, kätele ja jalgadele. Pikka aega ülekoormust kannatades võib välja kujuneda kutsehaigus.

Lisaks raskuste käsitsi teisaldamisele puutuvad hooldajat igapäevaselt kokku psühholoogiliste ohuteguritega. On hoolekandeasutusi, mille nn kinnistes osakondades tuleb teenindada sügava vaimse puudega kliente. Seega on töö hoolekandeasutustes ka vaimselt väsitav. Enamasti on töövahetuste pikkuseks 12- 24 tundi ja tihti ollakse öises vahetuses üksi.

Tundsime huvi, kuidas tuleb käituda kriisiolukorras. Hooldekodus peab töötaja olema valmis nii kliendi elustamise kui ka surma korral. Enamasti olid olemas vastavad juhised kriisiolukorras käitumiseks. Vägivaldse kliendi rünnakuks olid töötajad saanud väljaõppe, tööandja oli taganud häire- ja paanikanuppude olemasolu. Ometi jäid neli hooldekodu silma sellega, et töötajatele polnud tagatud abi kutsumise võimalusi. Paljudes hooldekodudes ei olnud tööandja korraldanud töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures.

Külastuste käigus andsid tööinspektorid 117 soovitust ja koostasid 116 rikkumise kohta kontrollakti, millest 73 kohta koostati ettekirjutus.

On hea tõdeda, et suurt tähelepanu on pööratud hooldekodude nüüdisajastamisele. Nii mõneski hooldekodus on igati moodsad töövahendid. Hooldekodu välisuks on iseavanev ja -sulguv, klient saab vabalt ratastooliga siseneda/väljuda. Kõik voodid on täisfunktsionaalsed, öökapi küljes on kokkupandav reguleeritava asendiga (horisontaalne ja kaldu) laud. Abi kutsumiseks on käeulatuses telefon. Hooldajatele on antud abikutsumiseks piiparid. Kahe toa vahel asub pesuruum ja tänu sellele ei pea hooldajad klienti kaugele vannituppa transportima. Samuti on pesude ja teiste tarvikute jaoks spetsiaalsed kärud. Hästi varustatud hooldekodudes on pesemiseks ratastoolid, mida saab vajadusel muuta vanniks, hõlpsamaks linade vahetuseks on libistamislinad ja -lauad. Selliste abivahendite kasutamisega on töötajatel oluliselt vähenenud vajadus raskusi käsitsi teisaldada. Ööpottide pesuks on muretsetud potipesumasin. Samuti on mõeldud siit ilmast lahkunute ettevalmistus- ja külmkambri peale. Hooldajatele on antud ortopeedilised jalatsid

Mitmetes hooldekodudes on käimas ümberehitustööd, muutmaks töötajate töötingimusi paremaks. On selge, et mida rohkem me töökeskkonda panustame, seda tugevama tervise ja rõõmsama meelega on töötajad.

i

VALENTINA SOONE, tööinspektor

blog comments powered by Disqus