|
|
Reede pärastlõunal avati Mustvees renoveeritud kultuurikeskus. Poolteist aastat linnaelanikele suletud keskuse ümberehitamine ja nüüdisaegse tehnika ning sisustuse muretsemine läks kokku maksma 1,3029 miljonit eurot, millest 1,094 miljonit eurot saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) ning omafinantseering ulatus 208 466 euroni. |
Sellest omakorda mööblisoetus moodustab 180 610 eurot ning heli-, valgus-, IT ja arvutitehnika kokku 244 549 eurot. Majas saab hakata näitama ka kino, selleks vajalik aparatuur maksis üle miljoni Eesti krooni. Kultuurikeskuse renoveeris ehitusfirma Riverside koos alltöövõtjatega. Majas on lisaks suurele saalile ka galerii ning kaminasaal keldrikorrusel, mis võimaldavad väiksemale seltskonnale kammerlikumaid üritusi korraldada.
Juhataja sotsiaalse sidususe ministri rollis
Kultuurimaja sai tänavu mai algul uue juhataja. Konkursi võitnud Ilona Vaagen pidi kohe hakkama tegelema üritustega, mis ees ootamas. Viimasel kuul oli ta aga peamiselt n-ö sotsiaalse sidususe ministri rollis. “Üks firma teeb oma asjad ära, aga ta ei tea, millal tuleb järgmine ja mida siis tegema hakatakse,” märkis ta.
Kõigepealt loodab Ilona Vaagen, et kohalikud taidlejad maja taas omaks võtavad. Avamisel olid kõik Mustvee taidluskollektiivid kultuurikeskuse laval.
“Minu jaoks on väga oluline võita kohalike inimeste usaldus,” tunnistas Vaagen. Kõigepealt peab ta Tartust tulnuna kohalikku ellu sisse elama. “Mul on väga hea meel, et just kultuurikeskus on Mustvees ja kogu piirkonnas üks uhkemaid hooneid. Sellega kaasneb vastutus ja kohustused. Samas näitab see kohalike võimuesindajate head tahet panustada kultuuri,” märkis Vaagen.
Ta lisas, et maja vaevalt suurt kasumit teenima hakkab. “Me toodame peamiselt emotsioone, need peaksid toetama inimesi nende igapäevaelus,” tõdes ta.
Tipptasemel kontserdisaal
Mustvee linnapea Urmas Lauri kinnitusel on renoveeritud kultuurikeskuse näol tegemist Eestis täiesti tipptasemega kontserdisaaliga. Linnapea on ühendust võtnud Eesti Kontserdi turundusosakonna juhiga, et tuua Jõhvist võimalusel esinejaid ka Mustveesse, kus vastrenoveeritud kultuurikeskuses on 320 istekohta.
Vaagen tahab välja uurida, milliseid artiste ja muusikažanre kohalikud inimesed kuulata sooviksid. “Sümfooniakontserte pole meil mõtet siia kohe tooma hakata. Kindlasti võiksime proovida näiteks operetiga. Kasu peab olema mõlemale osapoolele – nii esinejatele kui ka publikule.”
Ilona Vaagen nentis, et kultuurikeskuses on nii taidlejatele kui ka teatritruppidele ja muusikutele väga head tingimused loodud.
Mustvee kultuurikeskuse teisel korrusel vastremonditud valguseküllastes ruumides teenindab mai lõpust oma lugejaid Mustvee linnaraamatukogu. Täieliku uuenduskuuri läbi teinud 110-aastane Mustvee linnaraamatukogu sai tänu juurdeehitusele
Kolm keskust välja ehitatud
Linnapea Urmas Lauril on hea meel, et maakond on otsustanud kolme paikkonda rohkem panustada ning Mustvee kultuurikeskuse renoveerimiseks saadi ka teistelt omavalitsustelt piisav toetus. 2007. aasta detsembris esitas maakond kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste ehk nn KOIT kava taotlused Siseministeeriumile, kus oli ka Mustvee kultuurikeskuse renoveerimise esimese etapi kava. Tookord otsustati keskus korda teha täies mahus. Omavalitsusele jäi kaks ja pool kuud aega, et kõik dokumendid ümber teha. “Tulime toime tänu Juhan Algusele, kes meid tookord eelprojektiga aitas,” tunnistas linnapea.
Mustvee Kultuurimaja ehitati aastail 1957-1961. 1961. aasta 11. veebruaril oli avakontsert. Esinesid puhkpilliorkester, tantsijad, lauljad, vene segakoor, külalised Tudulinnast.
Kohal oli ka Tallinnfilmi võttegrupp, kes jäädvustas Mustveele tähtsa sündmuse. Hiljem näidati seda ringvaates „Nõukogude Eesti“. Sama filmilõiku nägid ka renoveeritud kultuurikeskuse avamisel osalenud. Oma head soovid said edasi öelda ka kolm 1961. aastal maja avamisel olnud kohalikku inimest – need kolm olid Valter Jaanus, Varvara Puškina ja Ariadna Neverovskaja.
i
HELVE LAASIK
