Jõgeval, Lõuna- ja Kesk-Eestis tegutsev puhastusettevõte Adesse haldusteenused on oma igapäevase töö suunanud just puhastele pindadele, millele on sel aastal hakatud eriliselt suurt tähelepanu pöörama. Ettevõtte juhatuse liige Gerri Kiis põhjendab, kas koristamine siis on raketiteadus või ikkagi mitte.
Igapäevaelus kasutame termineid mustus, tolm, praht. Kas igal sellisel mõistel on ka erinev tähendus?
Mustus on erineva aine segu, näiteks rasvad, õlid, mikroobid jne. Mustus ei kao, vaid liigub ühest kohast teise. On olemas sallitav mustus, häiriv mustus, kahjulik mustus, ohtlik mustus. Pinnad määrduvad nii, et mustem pind saab kokku puhtamaga. Kõigepealt võib olla tolm, praht, siis lahtine mustus, siis kinnitunud mustus, plekid, pinda imbunud mustus ja lõpuks mikroobiline mustus. Vastavalt mustuse tüübile ja pinnakattematerjalile valitakse koristamisel kasutatavad meetodid ja vahendid.
Millist ohtu võivad puhastamata või halvasti puhastatud pinnad meie tervisele põhjustada?
Mikroobid on pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad; bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, silmaga näeme mikroobide kogumit, näiteks hallitust. Soodsates tingimustes (niiskus, mustus, temperatuur) võib ühe ööpäevaga ühest mikroobist saada 16 miljonit mikroobi. Ja sageli kanname mikroobe edasi kätega või vale koristusmeetodiga, seega on ülioluline käte puhtus, koristusmeetodi valik, koristustarviku puhtus ja puhastusaine mõjuaeg.
Mida peaksime pindade puhastamisest ja puhtusest teadma seoses koroonaohuga?
Kõige olulisem on tagada vajalik puhtuseaste, mille tagajärjel eemaldame elule ja tervisele ohtliku, kahjuliku ning häiriva mustuse. Esiteks peab koristama nii, et me ei kanna mustust hoopis laiali ja meie tegevuse järel peab jääma puhas pind. Liigume alati puhtalt pinnalt mustemale ja kasutame alati puhtaid töövahendeid. Lisaks on oluline keskenduda puutepindadele, ehk need pinnad, mida kõige sagedamalt puutume, näiteks uksekäepidemed, lülitid, seebidosaatorid, segistid, tooli käetoed, ostukorvi sangad, paberihoidiku alused, seebidosaatori vajutuskoht, prügikastikaas jne.
Tavaliselt alustatakse koristamist põranda pesemisest ja sellele pööratakse ka kõige suuremat tähelepanu. Kuivõrd õige lähenemine see on?
Põrandate pesemine ja pühkimine ei taga veel puhtust. Koristamist alustatakse alati ülevalt alla, ehk põrandad on kõige viimases järjekorras ja kui on kiire, siis võib jätta üldse tegemata. Sest kõige suurem probleem, mida mina olen näinud, on see, et mustus on pestud laiali. See tähendab, et pestakse musta mopiga või põrandad on ühtlaselt hallid ja seda põhjustab põrandapesuaine üledoseerimine.
Kuidas valida kauplustest puhastusvahendeid?
Enne poodi minekut teeme selgeks puhastusainete jaotumistabeli pH alusel, mis näitab aine happelisust.
Nagu meditsiinis saab hea ravi alguse õigest diagnoosist, nii ka koristamisel – esmalt tuleb panna diagnoos ehk määrata, milline mustus milliselt pinnalt eemaldada tuleb. Vastavalt sellele valida puhastusaine.
Rasvane mustus vajab aluselist, setted aga happelist puhastusainet. Igapäevase kerge mustuse eemaldamiseks sobib neutraalne (pH 6–8) puhastusaine.
Mida rohkem saame hakkama neutraalsete ainetega, seda vähem võimalusi on meil tervist ja pindu rikkuda. Kahjuks pole kodukeemiatoodetel sageli märget pH kohta. Sel juhul tasub uurida teisi komponente, mis võivad küll olla üsna keeruliste nimedega. Samas on peale hapete ja aluste koristusainete koostises palju muid komponente: lahustid, desinfitseerijad, abrasiivid jne.
Mida saavad parema puhtuse hoidmiseks teha korteriühistud, maal kogukonnad?
Alustada võiks sellest, et kortermajas elades muudame mõtlemist, et minu kodu algab minu toast. Ma näen kui mustad on trepikojaaknad ja trepikojad. Nüüd kujutage ette, milline elu võib olla trepikäsipuudel, kui neid mitte kunagi keegi ei puhasta.
On võetud majast keegi, kes koristab, aga ärme unusta, et see inimene on ka vaja välja õpetada ja pindadele vastavad õiged töövahendid kätte anda.
Mida soovitate seoses puhtusekultuuri hoidmise ja edendamisega?
Koroona on mõjunud meile ka harivalt: viimased uuringud on kinnitanud, et kõhuviirused on vähenenud olulisel määral, seega oleme aru saanud käte puhtuse olulisusest.
Kui kasutate pidevalt desinfitseerivaid aineid, siis tapame lisaks halbadele mikroobidele ka teised, mille mõju on meile positiivne. Desinfitseerivate puhastusainete vale kasutamine võib tekitada mikroobide resistentsuse ehk mikroobid harjuvad antud ainega ja ei hävine.
JAAN LUKAS
