Kolmapäeval toimus Mustvees MTÜ Peipsi Koostöö Keskus korraldatud seminar teemal „Peipsimaa turismimarsruudid ja tooted”.
Lühiülevaate Kesk-Läänemere programmi turismiprojektidest Peipsimaa piirkonnas ja valminud ja valmivatest materjalidest andsid MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse juhatuse liige ja projektijuht Margit Säre.
Koostööks võimaluse annavad erinevad projektid
Kadi Ploom andis ülevaate koostöös Lätiga Metsa matkarajast (Forest Hiking) ja sellest, mis tegevused on tehtud ja mis tegemisel. Metsa matkarada on Riiast Tallinnasse kulgev kaugmatkarada, mis läbib mõlema riigi metsasemaid alasid ja kuulub ühe osana rahvusvahelisse Euroopa pikamaarajasse E11. See jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, mille iga lõik on umbes 20 kilomeetrit pikk ja rajalõigud on erineva raskusastmega.
Margit Säre andi ülevaate projektist Lakesperience, mis tegeleb järvepiirkondade arenguga.
Projekt ühendab järvepiirkondade arenguga tegelevaid organisatsioone Pyhäjärvi ja Näsijärvi (Soome), Åsundeni Järnlundeni ja Stora Rängeni järve (Rootsi), Peipsi järve (Eesti) ja Burtnieku järve (Läti) piirkonnas. Eesmärgiks on suurendada nende piirkondade atraktiivsust ning arendada jätkusuutlikku loodusturismi.
Sellel aastal Peipsi Järvefestivalil ja selle raames toimunud jalgrattatuuridel saadud tagasiside oli väga positiivne ja valminud kolm videot on head näited ühisest koostööst kogukonna, turismi arenguga tegelevate ühenduste ja väikeettevõtete ning teiste turismiarendusprojektide vahel.
Ettevõtjate kogemuste jagamine on oluline
Sellest, milline on Saksamaalt tuleva turisti huvid ja ootused meie turismimaastikul, andis ülevaate reisijuht ja reisikorraldaja Tiiu Kängsepp-Prost Tartu Giidide Ühingust. Sakslane on ülitäpne ja ette sõlmitud kokkulepped peavad olema mõlemalt poolt täidetud. Lisaks tahab ta saada võrdses koguses nii kultuuri kui ka loodusturismi ja kui ta ostab käsitööd, siis peab see olema täiesti autentne.
See, et üha enam tähelepanu tuleb pöörata lisaks teistele maadele ka Saksamaale, tunnistavad kõik seminaril osalejad, sest üha enam kohtab ka saksa turisti. Soovitused ettekandjalt olid, et rohkem peaks tähelepanu pöörama just turismireiside korraldajatele.
Ettevõtja kogemusi osalemisest turismiprojektides töös ja erinevates võrgustikes andis edasi Eveli Tooming Avinurme Puiduaidast. Ta tõdes, et nii on suurem võimalus turundamiseks ja vajalike kontaktide saamiseks. Selleks, et midagi saada, peab ise ka piisavalt palju panustama. Katsetatakse ja piire ületatakse kogu aeg.
Veinivilla perenaine Tiina Kuuler andis edasi soovitused ja kogemused, kuidas saab hakkama just koroona ajal ja selleks on vaja häid ideid ja ettevõtlikust ning julgust kastist välja mõelda.
Ülevaate Eesti-Läti programmi projektist „Military Heritage” (Militaarajaloo pärand) tegevustest ja marsruutidest andsid ülevaate Eesti Maaturismist Silja Lehtpuu ja Siim Õismaa Eesti sõjamuuseumist. Projekti eesmärgiks on meelitada piirkonda rohkem külastajaid. Selleks luuakse piiriülene militaarajaloo pärandit tutvustav turismitoode, kuhu integreeritakse Eestis ja Lätis asuvad uued ning juba olemasolevad turismiobjektid, mida turundatakse nii sise- kui ka välisturistidele. Samuti parendatakse projekti raames militaar-ajalugu tutvustavaid objekte.
Sõjaajaloo pärandist Peipsimaal viimase 100 aasta jooksul tegi ettekande Tartu linnamuuseumist Martin Jaigma. Ja selle teemaga seotult andis militaarpärandi turisti üldiseloomustuse ja selgitas huvi just Jõgevamaaga seotult Jõgewa Muuseumi ja MTÜs Pommiauk tegev Sergei Jerjomin.
Koostöö on kõige tähtsam
Päeva võttis kokku MTÜ Metsanurme tegevjuht Anneli Kana, kes andis edasi oma kogemused, kuidas saab või võiks saada turismiprojektidest kasu kohalik ettevõtja. Koostöö on tähtis ka väikeettevõtetele. Kasutada tuleb kindlasti projektidest tulenevaid võimalusi maaelulaadi tutvustamiseks, seda just kaugturgudele. Turism taastub kunagi kindlasti ja praegu on just see aeg, kus on võimalus ja aega teha ära eeltööd ja leida kliendid. Võrgustikes peaks osalema, sest see annab võimaluse sind üles leida. Praegu on hea aeg läbi mõelda oma võimalused ja antud on ka signaal, et kõik peavad valmis olema ka üksikklientideks. Vajatakse personaalset lähenemist, sest aeg on praegu selline.
ULVI TAMM
