Tori talu peremees, võrkpallitreener ja Torma spordihoone juhataja, on kolmele lapsele sisendanud ja õpetanud töökust, sportlikkust, samuti oskust kaasinimesega arvestada, saladust hoida ja teisigi inimlikke omadusi. Isadepäeval ootab Aarnet abikaasalt Reedalt, poegadelt Jannolt ja Tanelilt ning tütar Kaisalt üllatus. Kaisaga tuleb aga enne ära käia võrkpallivõistlustel.
Aarne Neimann elab koos perega Jõgeva vallas Koimula külas Tori talus, mis on ka tema vanematekodu.
„Mu isa Jüri Neimann oli loomult rahulik ja heatahtlik, ehk võinuks rangemgi olla. Nooruses harrastas ta tõstesporti, võistles Jõgeva rajoonis, samuti sõjaväes, kus küll vigastuse tõttu sportimise katkestama pidi ning trauma tõttu ka varem armeest koju pääses. Spordipisiku sain kahtlemata temalt. Kui veel telerit polnud, kuulas ta raadiost kõikvõimalikke spordiülekandeid. Hoian tänaseni alles isa diplomeid, mis veel käsitsi valmistatud. Tänapäeval selliseid enam ei tehta. Kaheksakümnendatel aastatel lõi isa kaasa väga populaarsel sündmusel, Voore suvemängudel, Kungla kolhoosi köieveo võistkonnas.
Isa lõpetas Kuremaa sovhoostehnikumi nagu minagi, töötas algul zootehnikuna, hiljem Kungla kolhoosis traktoristina. Ta lubas ka minul istuda traktorikabiinis ja proovida käivitada Jumps koppa, kui kraavi kaevati. Kui veel talus põldu harisin, said ka minu pojad Janno ja Tanel põllutöömasinatega sõita,“ rääkis Aarne.
Neimannil on kaks õde, Anu, kes temast poolteist aastat noorem ja kümme aastat noorem Ave. „Isa hoidis tüdrukuid väga,“ meenutas Aarne. Nüüd puhkab Jüri Neimann juba aastaid Torma kalmistul.
Isaks ei saa õppida.
Naaberküla tüdruku Reedaga tutvus Aarne Kuremaa ujulas, kuhu majandirahvast bussiga sõidutati. Nüüd ollakse abielus juba kolmkümmend aastat. „Esimese lapse ilmaletulek oli ikka suur elamus. Janno sündis õhtul kell pool üheksa. Kell üheksa kuulsin rõõmsat uudist mina. Poega sain esimest korda näha läbi Jõgeva haigla sünnitusosakonna akna. Nime panime Jannole tuntud võrkpalluri Janno Rogenbaumi järgi. Janno oli juba noormees ja tehnikumi lõpetamas, kui proovisime jõudu ja osavust käesurumises. Ta surus mu käe maha. Ütlesin talle, et nüüd oled sina minust tugevam,“ meenutas Aarne Neimann üht seika seoses vanema pojaga.
Teise pojana tuli perre Tanel, keda Aarne võrdleb oma isa Jüriga ja nimetab vanaisa koopiaks. Pere pesamunaks on tütar Kaisa.
Aarne sõnul võib küll raamatutest kasvatusteemalisi tarkusi lugeda, aga isaks olemiseks pead selle rolli praktiliselt läbi elama. „Nii saad teada, kuidas olla või mida teha. Olen kõikidele lastele öelnud, et kui sugulane, sõber või lähedane sulle midagi usaldab, siis pead seda saladust ka hoidma. See on edasistes suhetes väga tähtis. Ma tean, et kui milleski lastega omavahel kokku lepime, siis see jääb ka meile vahele.
Kindlasti peavad lapsed õppima üksteisega arvestama. Head kogemused selleks saadakse ka sportimisel, mis tuleb kasuks distsipliini hoidmisel. Treeningutel tuleb arvestada treeneri nõudmistega, mitte teha seda, mida ise heaks arvad. Spordiperedes on lapsed on paar nädalavahetust kuus võistlustega hõivatud. Seegi süvendab kohusetunnet, õpetab paremini aega planeerima,“ ütles Aarne.
Väga teretulnud on tema sõnul see, kui vanemad laste võistlustele kaasa elavad. See mõjub innustavalt, ergutab paremini pingutama. „Torma kandis jätkub rohkesti spordilembeseid perekondi. Võrkpallivõistkondades lööb kaasa nii poisse kui tüdrukuid.“
Põllu- ja spordimehena Kungla kolhoosis
Aarne Neimann lõpetas Kuremaa sovhoostehnikumi agronoomina.
„Esimeseks ametiks oli brigadir Vaiatu ja Rääbise kandis asunud Kungla kolhoosis. Esimeseks otseseks ülemuseks oli osakonnajuhataja Ain Tarum. Saime hästi läbi. Õppisin temalt kui vanemalt ja kogenumalt mehelt tarkusi, millest tehnikumis ei räägitud. Pärast sõjaväeteenistust edutati mind ennast osakonnajuhatajaks.
Kungla kolhoos oli heal järjel väike majand. Majandijuht Andres Sildnik kutsus mind stipendiaadiks. Pärast tema surma sai kolhoosi esimeheks Mati Kepp. Kui tema Jõgeva rajooni ATK esimeheks sai, siis sai esimeheks Ants Kaljumäe. Nii puutusin kokku kõigi kolme majandijuhiga.“
Aarne Neimann rääkis, et kolhoosis edendati ka spordielu. „Rääbisel kündsime üles vana muru ja ehitasime staadioni koos jalgpalliväravaga. Kõik majandimehed käisid palli mängimas. Spordiplatsile sõidutas majandibuss. Palka mulle sporditöö korraldamise eest ei makstud, organiseerimine pakkus aga rõõmu.“
„Ajakohase spordihoone ehitamine Tormasse tekitas ikka väga hea tunde. Sellest võitis kogu piirkond ja Jõgevamaa tervikuna. Otsustasin kandideerida spordihoone juhatajaks ja osutusin valituks. Tuleval aastal täitub ametisse asumisest viisteist aastat,“ ütles Neimann.
„Mitmed noored, kellel juba Tormas kool lõpetatud ning kes kaugemale elama asunud, astuvad kodukanti külastades ikka sisse ka spordihoonesse. Asuvad siin jõudu, osavust ja kiirust proovile panema.“
Kogu pere maasikakasvatus
Aarne Neimanni eestvedamisel tegeleti Tori talus varem põlluharimisega ja peeti sigu. Praegu keskendutakse maasikate kasvatamisele. Sellega on hõivatud kogu pere. „Pojad aitavad maasikapõlde kilega katta, sõidavad traktoritega. Kaisa on juba kolmandat või neljandat aastat suvel Jõgeval Selveri kaupluse ees koos oma sõbrannaga maasikaid müünud.
Nooremana kandsid nad seljas maasikakostüümi. Ta on väga hea müüa, kes ostjatele hästi tuttavaks saanud,“ rääkis Aarne.
Neimann märkis, et sport ja maasikate kasvatamine on talle nii tööks kui ka hobiks.
„Maasikaid meeldib mulle süüa, suvel pistan neid ikka iga päev suhu. Värskeid marju eelistan moosile. Samas meeldivad ka maasikad tordi ja koogi kaunistusena.“
Viimasel ajal on Aarne hobiks saanud ka kiviaedade ladumine kodutalu ümbruses. „See nõuab kannatust. Ei saa teha nagu müüriladumist. Ühe kiviaia tegemiseks kulub tavaliselt terve suvi. Kive on igasuguseid: ümmargusi, kandilisi jne. Kive otsin ennekõike kodu ümbrusest, kui midagi leian, jagan rõõmu ka lastega. On lausa selline hasart.“
Aarne hakkas võrkpalli mängima Kuremaa tehnikumis Andres Lippuri juhendamisel.
„Lippur on väga hea treener. Nii süvenes võrkpallihuvi. Hiljem mängisin Kungla võistkonnas, praegu treenin spordiklubis Torma Sport kolme tüdrukute võistkonda, naiskonda ja meeskonda. Alates sellest aastast mängin ise veteranide võistkonnas kaasa.“
„Meeste võrkpall on Eestis praegu üks edukamaid ja populaarsemaid spordimängualasid. Hästi läheb ka naistevõrkpallil. Oma kasvandikega olen käinud mitmeid tipptasemel mänge vaatamas. Ühes treeninglaagris olime koos Bigbank Tartu võistkonnaga. Võrkpallil on hea kasvupind.“
Isadepäev möödub võistlustel
Tänavusel isadepäeval läheb Aarne Neimann koos Kaisaga Paidesse Eesti noore karikavõistlustele võrkpallis. Tütresse suhtub treenerist isa sarnaselt teiste oma juhendavate võrkpalluritega. Ehk isegi rangemalt.
„Väiksena oli Kaisa isegi veidi pahane, et tema suhtes liiga range olen. Nüüd saab ta aru, et õpetused ja soovitused on olnud põhjendatud.“
Peolauda istutakse isadepäeval Neimannide peres seekord õhtupoolikul. Abikaasa ja lapsed teevad Aarnele üllatuse. Tordi valmistab traditsiooniliselt Kaisa.
„Tordid õnnestuvad Kaisal alati hästi. Kui tütar veel väiksem oli, tegime koos küpsisetorti,“ meenutas Aarne.
Isadepäeval soovib Neimannide pere õnne ka emapoolsele vanaisale Ants Lindsalule, kes on tegelenud paikkonna elu edendamisega, mõelnud välja Torma vallale tunnuslause „Adra ja sulega Jakobsoni vaimus“. Praegu sisustab ta pensionipõlve raamatute lugemise ja ristsõnade lahendamisega ning kasvatab hobipõllumehena kanu.
Neimannide pere lapsed huvituvad ka pillimängust. Janno ja Tanel mängivad kitarri, Kaisa klaverit. Pereisa on tähelepanelik muusikakuulaja. Tema lemmikansambel on Smokie.
Janno tegeleb praegu ettevõtlusega. Siiani on püsinud tema tehnikahuvi, mis sai alguse poisipõlves ostetud võrrist ning hiljem soetatud vanast Žigulist.
Tanel rajas kodu Tartu valda, kus elab koos oma elukaaslasega. Firmas TREV-2 tegeleb ta teedeehituse ja -remondiga. Kaisa lõpetab tänavu Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli ja plaanib edasi õppima minna Tartusse gümnaasiumisse. See annab võimaluse õppimise ja võrkpallimängu hästi ühendada.
Koos perega on Aarne Neimann reisinud Austrias ja Leedus, samuti paljudes looduskaunites ja kultuuriloolistes Eestimaa paikades.
Reet Neimann, abikaasa, Carl Robert Jakobsoni nimelise Torm põhikooli õpetaja
Kui Aarnega tutvusin ja abiellusime, siis sellele, milline isa temast saab, ma küll ei mõelnud. Arvan, et nii ema kui ka isa rollid kujunevad peres koos välja. Kindlasti on siin tegemist vastastikuse mõjutamisega.
Oma peres oleme alati kõikekoos teinud ja ühiselt asju arutanud. Pojad ei olnudki veel kuigi suured, kui nad juba ise märkasid, millised toimetused tegemist ootavad. Sama võib öelda tütar Kaisa kohta. Ju see on suuresti tingitud isa eeskujust. Seda, et isa oleks laste peale häält tõstnud, ma ei mäleta. Samuti pole lapsed kunagi oma vastumeelsust näidanud. Kõik on kulgenud rahumeelselt.
Tore on kuulata, kui lapsed räägivad oma isadest. Laste jaoks on väga oluline ühtne ja tugev pere ema ja isaga. Katkised ja poolikud pered teevad sageli meele kurvaks. Samas võib olla ka väga tublisid üksikvanemaid.
Janno Neimann, poeg:
Isalt olen kaasa saanud ennekõike huvi tehnika ja spordi vastu. Kui noorem olin, viis ta mind korvpallitreeningutele ja andis nõu ka mängu paremaks mängimiseks.
Isa on andnud häid soovitusi ka ettevõtluse valdkonnas.
Kaisa Neimann, tütar
Isalt olen ma kaasa saanud võrkpallihuvi. Tema võrkpallitreeningutel hakkasime koos klassikaaslastega käima siis, kui veel esimeses klassis õppisime. Treenerina annab isa häid ja täpseid nõuandeid edukaks mänguks. Võistlustelt tagasi tulles analüüsime koos mängu.
Kui väike olin, siis isa laulis mulle, laulud mõtles ta sageli ise välja. Koos laulsime ka siis, kui koos õues jalutasime ja mängisime.
Olen koos isaga ka keerulisemates olukordades olnud. Eksisime koos seeni korjates Rääbise metsas. Välja oskasime tulla traktori mürinat ja auto hääli kuuldes.
Tanel Neimann, poeg:
Iseloomustades isa tulevad kõige enne meelde sõnad kohusetundlikkus ja sportlikkus. Olen koos isaga palju sporti teinud. Ma ei mäletagi, kui vana olin, kui hakkasime koos mängima spordivõistlustel „Torma valla volle“. Isaga sportimine hakkas peale taluõuest. Kunagi mängisime koos vennaga korvpalli, milleks sai seina külge korvpallilaud kinnitatud.
Küsin isalt praegugi sageli nõu. Eriti palju räägime spordijuttu.
JAAN LUKAS
