Eelmisel kolmapäeval toimus Kuremaa lossis turismiettevõtluspäev teemal „Äge Jõgevamaa – müüt või tegelikkus?“ Kohale oli tulnud Jõgevamaa turismiga seotud inimesi erinevatest piirkondadest. Oli kohal neid, kellel on turismialal pikaaegne kogemus, kui ka neid, kes seda ala alles enda jaoks avastavad.
ULVI TAMM
Kohaletulnuid tervitas ja esmase ülevaate minevikust, olevikust ja tulevikust andis Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse turismiarendusjuht Eveli Jürgenson.
Põhjalikuma ülevaate sai turismimarsruudist Kultuuritee ja näidati ühte 25 videoklipist „Kalevipoja elamused Kultuuriteel“, mis valminud tutvustamaks Jõgevamaa vaatamisväärsusi.
Traagelniidid tuleb välja võtta
Oma kogemusi suvel Jõgevamaad külastades jagas Rutt Aasma Järvamaa maakondlikust arenduskeskusest ja tõdes, et ei teagi kohe, millise lusika või kahvliga Jõgevamaad süüa? „Märksõnu küll tuleb, aga aru saada, et kus, mis, kui palju võib aega võtta,” tunnistas Rutt. „Kuidas tulla avastama Jõgevamaad koos laste, sõprade või äripartneritega – siis milline on logistika? Paketeerimisel on näputööd küll tehtud, kuid nüüd oleks vaja saada traagelniidid välja ja lehvid peale,” julgustas Aasma, lisades, et paigad on imeilusad, ettevõtted põnevad ja inimesed toredad, aga läbi peab mõtlema, kuidas võõras külastaja kõik üles leiaks.
Teenust peab arendama koos kliendiga
Päeva põhiesinejaks oli pikaaegne koolitaja ja mentor Elmo Puidet, kes on praegu ka Viljandimaa maakondliku arenduskeskuse juhataja. Tal on endal juhtimiskogemusi juba 25 aastat. Elmo koolitustöötuba kohaletulnutele oli teemal „Teenusedisain Kultuuriteel”. Toimusid mitmed ümarlaua arutelud, et koostöös arendada edasi just tõmbekeskuste tööd ja viia edasi teenusedisaini.
„Arendage oma teenust algusest peale koos kliendiga ja areng on kõige parem,” kinnitas Elmo Puidet. „Oluline, et teenuse tuum peab olema kasutajasõbralik ja loogiliselt mõistetav. Selleks, et oma teenust paremaks muuta on vajalik ka kohe saada tagasisidet külastajalt. Siis tuleb seda analüüsida ja see annab võimaluse teenust paremaks muuta,” ütles Puidet. Päeva jooksul kõlas palju tema soovitusi ja näpunäiteid, kuidas suurendada Jõgevamaa nähtavust turismimaastikul ja kuidas muuta külastaja elamusi positiivsemaks.
„Töötuba „Teenusedisain Kultuuriteel“ tõi välja Jõgevamaa kitsaskoha, et mitte kuskil ei saa õhtul välja sööma minna, mis võib olla põhjuseks ka piirkonda mitte tulemiseks,“ selgitas Eveli Jürgenson, kutsudes toitlustuskohti üles oma uksi kauem õhtuti avatuna hoidma. „Seda võiks teha kasvõi erinevatel nädalapäevadel erinevates Jõgevamaa piirkondades. JAEK aitaks kindlasti omalt poolt kaasa hea sõnumi võimendamisele,“ ütles Jürgenson.
„Teenusedisaini grupitöödest tuli välja lahedaid ideid, näiteks Jõgevamaa avatud aiad kahepäevase üritusena. Leiti, et Kultuuritee võiks pakkuda ka pakette aiandushuvilistele kombineerituna toitlustamisega,“ lisas Eveli Jürgenson, lisades, et kaasata võiks ka Luua metsanduskooli.
Tulema peaks vähemalt nädalaks
„See töögrupp tegi oma tööd kultuurireisi koostamisel nii põhjalikult, et teekonna läbimiseks peaksid külastajad tulema vähemalt nädalaks Jõgevamaale. Elmo soovitas kuudesse, kus pole ühtegi üritust, konkurss välja kuulutada,“ ütles Jürgenson.
Kui tegevusi koos lastega jätkub, siis mida teha õhtul, sest ka emadel ja isadel peab tore olema? „Kuna õhtul ei saa kuskile välja minna, siis lähevad kohalikud ka ise õhtul pigem Tartusse. See on nagu nõiaring. Tundub, et kliente ei ole, siis uksi lahti ei hoita, kuna lahti ei hoia, siis kliente ei tule. Võiks olla öiseid üritusi ka nt öised matkad – lapsi see kindlasti kõnetaks,” mõtiskles Jürgenson ja täiendas, et otsides vastust küsimusele. kas Jõgevamaa on äge või mitte, siis Järvamaa naabrite silme läbi on Jõgevamaa sihtkoht, mis ulatub Euroopa Liidu idapiirist Mandri-Eesti keskpunktini, peites hulga pärleid. „Need tuleb vaid koostöö kaudu üles leida.”
