Millega arvestada alaealiseid palgates

Tööandja, kes noore inimese palkab, peab arvestama asjaoluga, et alaealiste töösuhte regulatsioon erineb oluliselt täiskasvanute omast ja on tingitud eelkõige vajadusest kaitsta noorte tervist ning võimaldada täita koolikohustust.

Alaealise töötamist kaitsevad mitmesuguste eriseadustega (nt alkoholiseadus, tubakaseadus, hasartmänguseadus) sätestatud piirangud. Nii näiteks keelab alkoholiseadus alaealise rakendamise töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Tubakaseadus keelustab sama asja tubakatoodete käitlemisega seoses. Käitlemine tähendab seejuures valmistamist, töötlemist, pakendamist, kauplemist, ladustamist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil.  

See, millist tööd noor inimene teha võib, sõltub töö iseloomust, noore vanusest ja koolikohustusest. Koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni.

Töölepingu seadus näeb ette absoluutsed piirangud alaealiste töö tegemiseks ning antud keeld kehtib kõigi alaealiste suhtes, olenemata vanusest ja koolikohustusest.

7–12aastastel lastel on lubatud teha kerget tööd vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal (nt osaleda näitlejana etenduses).

13–14aastasel alaealisel või 15–16aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha selliseid kergeid põllumajandustöid nagu aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine. Kaubandus- või teenindusettevõttes tohivad alaealised teha selliseid abitöid, nagu näiteks hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine. Alaealine võib teha käsitööd, kontoritööd, koristus- või puhastustööd ja haljastustööd. Oluline on see, et vastavale tööle alaealise lubamise korral oleksid tööandja poolt ka reaalselt hinnatud need ohutegurid ja riskid (riskianalüüsi läbiviimine), millega alaealine oma töös kokku puutub ning alles siis, kui tööandja on veendunud selles, et vastav töö ei ohusta alaealise tervist, tohib lubada alaealist kokkulepitud tööd tegema.

Valitsuse määruse kohaselt ei tohi sõlmida alaealisega töölepingut ega lubada teda tööle, kui tegemist on näiteks kerge füüsilise tööga ruumis temperatuuril alla +19 °C või üle +26 °C ning keskmise raskusega füüsilise tööga ruumis temperatuuril alla +16 ° või üle +24 °C. Samuti ei tohi alaealine teha tööd, mis on seotud metsikute või mürkloomadega, töö, mis on seotud varisemisohuga (nt lammutustööd) ja kõrgusest kukkumise ohuga, raskuste käsitsi teisaldamine (nt kivide korjamine, kauba lahtipakkimisel või asetamisel riiulile, kui sellega kaasneb käsitsi raskuste teisaldamine). Samuti ei tohi alaealine töötada muruniidukiga või trimmeriga.

Alaealine, kes on 15-17aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ohusta noore tervist.

Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on alati vajalik noore enda soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek.

Vanema antud nõusolek ei pea olema kirjalikus vormis. Kui lapsevanem tuleb koos oma lapsega tööandja juurde, siis tööandja saab suulise vestluse käigus välja selgitada lapsevanema nõusoleku. Siia tuleb lisada hoiatus, et kui peaks tekkima vaidlus alaealise töösuhte puhul, siis tööandja peab suutma tõendada alaealise seadusliku esindaja nõusoleku olemasolu töölepingu sõlmimiseks. Seetõttu on soovitav võtta lapsevanemalt kirjalik nõusolek.

7-14 aastaste alaealiste puhul on tööandjal vaja taotleda ka tööinspektori nõusolekut. Tööandja on kohustatud enne töölepingu sõlmimist 7-14 aastase alaealisega esitama tööinspektorile taotluse, milles esitab andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta.

Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekuta või alaealise sellisele tööle lubamine, mis ei vasta seaduse nõuetele, võib tööandjale kaasa tuua väärteomenetluse ning karistuseks rahatrahvi kuni 1300 euro ulatuses.

i

LARISSA TIHHONOVA, Tööinspektsiooni jurist

blog comments powered by Disqus