Juuni algas ja lõppes kuuma ilmaga. Kuu keskmine õhutemperatuur kujunes Jõgeval 1922‑2010. aasta keskmisest kolme kraadi võrra kõrgemaks. Veelgi soojem on olnud jaanikuu siinse vaatlusrea andmeil ainult kolmel korral — 1936., 1995. ja 1996. aastal ja sama soe 1988. aastal.
Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid lõppenud juunis üle 25 kraadi kümnel päeval, kusjuures vaatlusaastate keskmine on neli päeva. Siinjuures tuleks mainida, et seni rekordsoojal 1999. aastal oli selliseid kuumi päevi koguni 16.
30 kraadist jäi varjus napilt puudu
Jõgeva ilmajaama andmeil tänavu juunis maksimaalsed õhutemperatuurid varjus 30 kraadini ei küündinud. Kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks mõõdeti 11. juunil 29,5 kraadi. Päikese käes oli aga temperatuur tunduvalt kõrgem. Kuumematel päevadel näitas termomeeter mulla pinnal korduvalt üle 50-kraadiseid temperatuure.
Erakordselt kuumad olid juuni kaks esimest nädalat, kui temperatuurirežiim püsis keskmisest kolme kuni kümne kraadi võrra kõrgemana. Ka jaanikuu viimasel päeval oli keskmine õhutemperatuur tavapärasest kuue kraadi võrra kõrgem.
Vahepealne jahedam periood 14. juunist kuni 26. juunini tundus meile suvise aja kohta liiga jahedana. Tegelikult oli siis temperatuurirežiim jaanikuu teise poole keskmisele lähedane. Tänavuse juunikuu kõige madalamad temperatuurid mõõdeti 17. juunil, kui õhus oli öösel sooja ainult viis kraadi, maapinna lähedal langes termomeetri näit mulla kohal kaks ja rohu kohal nulli lähedale. Madalamates kohtades võis sel ööl esineda nõrka öökülma.
Vihma oli normist vähem
Vihma tuli juunis enamuses maakonnas normist vähem, kuid paiguti ületas sajuhulk normi. Maakonna piires jäid kuivemaks lõunapoolsemad alad ja sajusem oli põhjaosas. Suuremaid sadusid esines 13…15., 17., 21. ja 25. juunil. Sageli kaasnes tugevatele vihmahoogudele äike.
Kõige enam sadas Peipsi looderannikul, seda ka esialgsetel andmetel kogu vabariigis. Mustvee lähedal asuva Tiirikoja ilmajaamas mõõdeti juunikuu sajusummaks 95 mm, mis moodustab 145 protsenti pikaajalisest sademete keskmisest hulgast. Juba mõned kilomeetrid lõunapool olid sajuhulgad tunduvalt väiksemad.
Jõgeva ilmajaama andmeil sadas juunis vihma ainult 38 mm, s.o 57 protsenti normist. Senine taimekasvuperiood on olnud Jõgeva ümbruses tavapärasest tunduvalt kuivem. 1. aprillist alates on siin tulnud vihma ainult 82 mm, mis on pikaajalisest keskmisest samal perioodil 71 mm vähem.
Vee nappuse tõttu jäid põllukultuurid madalaks. Eriti tugevasti kannatas loodus põua tõttu juuni teisel nädalal, kui taimed närbusid keskpäevastel tundidel, suviteraviljade alumised lehed muutusid kollaseks, osa külgvõrsetest kängus. 13. juunist alanud sadudega kasvutingimused paranesid ja põllukultuuride seisukord paranes.
Juuni lõpu kuumade ilmadega jäi uuesti vett mullas väheks. Õnneks oli selleks ajaks juba taimede juurestik arenenud sügavamale mulda, kus niiskust oli rohkem ja põllukultuurid suutsid põuda paremini taluda.
Efektiivset (üle 5°C) soojust oli kogunenud kevadest alates juuni lõpuks 650 kraadi, mis ületab pikaajalist keskmist 120 kraadi võrra. Juuni lõpuks olid suviteraviljad loonud, suvinisu tolmles, suviraps õitses, taliteraviljad olid peagi jõudmas piimküpsuse faasi. Kartulitel olid õisikud moodutunud ja oli alanud mugulate moodustumise ja kasvu aeg. Looduse areng oli tavapärasest poolteist kuni kaks nädalat ette jõudnud.
Loodame sooja juulikuud
Milline on olnud juulikuu ilm Jõgeval 1922-2010 aastate andemetel? Juuli on keskmisena aasta kõige soojem kuu 16,7-kraadise keskmise õhutemperatuuriga. Äärmustemperatuurideks on mõõdetud õhus 33,4 °C 2006. aastal ja 0,5 °C 1992. aastal.
Juuli on pikaajalise keskmise sajuhulga järgi augusti järel sajususelt teine kuu. Sademete summa on kõikunud juulis kümnest millimeetrist 2006. aastal kuni 175 millimeetrini 1990. aastal, vaatlusaastate keskmine 68 mm. Ööpäevaseks suurimaks sajuhulgaks on juulis mõõdetud 58 mm 1990. aastal.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
