Jõgeva Ühisgümnaasiumi 4b klassi õpilased võtsid osa kevadel Politseiameti poolt korraldatud kirjandusvõistlusest “Lõvi Leo annab nõu’’. Esitatav võistlustöö pidi olema jutustus, essee või luuletus. Valida sai kolme teema vahel: koolivägivald ja kiusamine, sõltuvusainete tarvitamise vältimine ja käitumine liikluses jalgratta, mopeedi või rolleriga sõites. Poistele ja tüdrukutele meeldis kirjutada liiklusteemadel.
Töid hinnati kahes voorus: esmalt lugesid läbi ja hindasid oma piirkonnast laekunud töid kohaliku politseiprefektuuri hindamiskomisjoni liikmed. Teise vooru saadeti edasi 53 paremat kirjatööd, mida omakorda hindas politseiameti juures tegutsenud üleriigiline hindamiskomisjon. Jõgeva Ühisgümnaasiumi 4b klassi õpilane Krismar Tappel saavutas nooremas vanuserühmas jutustuse “Teede tüli’’ eest II koha. Krismar saatis kirjandusvõistlusele kaks lugu, sest õpetaja ei osanud ühte lugu teisele eelistada. Hindamiskomisjon otsustas siiski parema loo välja valida. Võitjaid autasustati 30. mail Tallinnas asuvas Energiakeskuses.
Vahvaid luuletusi kirjutasid samast klassist ka Mirjam Võsaste, Mari Sildnik ja Karoliin Kauss. Mirjami luuletust “Rattasõit’’ võib lugeda lasteajakirja Semu maikuu numbrist. Mari sai aga luuletuse kirjutamisega kõige kiiremini hakkama. Karoliinile ei meeldi suitsumehed, kes nurga taga tossavad.
Lisaks sellele on tore, et enamik neljanda klassi õpilasi sooritas juunikuus edukalt jalgrattaeksami.
Meeldiv on nautida suvevaheaega, kui sõbraks on Lõvi Leo.
Teede tüli
(II koht nooremas vanuserühmas)
Elasid kord autotee ja jalgrattatee. Nad vaidlesid ja tülitsesid pidevalt oma klientide pärast. Autotee oli jalgrattatee peale kade, sest ta võttis jalgratturid ja jalakäijad kõik endale. Vanasti, kui ei olnud jalgrattateid, oli autoteedel parem elu.
Ühel talvisel hommikul oli maha sadanud palju lund. Lumesahad tulid seda teede pealt ära lükkama. Autotee käskis suurest kadedusest lükata puhtaks ainult teda ja jätta jalgrattatee lükkamata. Sellest tekkis aga õnnetus, sest inimesed said nüüd liikuda ainult autoteel. Autotee oli aga libe, sest talle ei jõutud veel liiva puistata. Nii see siis juhtuski. Üks auto ei suutnud enam teel püsida ja vajus natuke teeperve poole. Seal aga kõndis just väike tüdruk, kes ei jõudnud eest ära minna. Õnneks sai ta kergelt vigastada. Pärast seda õnnetust tundis autotee ennast väga halvasti. Jalgrattatee tuli autoteed rahustama. Ta ütles, et ei tasu kade olla, sest mida vähem kliente teel liigub, seda kauem tee elab.
Sellest päevast peale jagavad nad oma kliente sõbralikult. Nii saidki autoteest ja jalgrattateest sõbrad. Ja kui nad ei ole lagunenud, siis on nad sõbrad tänapäevani.
Krismar Tappel,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi 4b klass
Käitumine liikluses jalgrattaga sõites
Kui sa sõidad jalgrattaga, peab sul olema peas kiiver. Kiivriga on ohutum, sest kukkumisel ei ole nii palju vigastusi.
Kui sa tahad linnas sõita, siis sa pead tundma liiklust. Lapsed, kes eriti palju liiklust ei tunne, sõidavad kõnniteel ja liiklevad nagu tavalised jalakäijad. Kui nad ületavad vöötrada, tulevad nad jalgrattalt maha ja ületavad tee jalgratta kõrval kõndides. Kõnniteel sõitmisega sead sa aga ohtu jalakäijad. Sellepärast ongi targem õppida selgeks liiklus, teha ära eksam ja saada jalgrattaload. Siis sa saad küll sarnased õigused, mis on autojuhtidel, aga pead olema ikkagi hästi ettevaatlik. Autojuhid ei näe iga kord jalgrattureid ja mida nad ei näe, sellega ei oska nad ka arvestada.
Kui sa sõidad maanteel, ei tohi sa tee ääres vingerdada. Sa pead sõitma tee parempoolsel serval ja pead jälgima, et sa liiga kaugele servast ei kaldu. Autojuhid ei saa siis sinust mööda sõita. Kui auto pöörab vasakule või paremale, annab ta sellest suunatuledega märku. Jalgrattal aga suunatulesid ei ole ja sellepärast peab jalgrattur suunda näitama käega. Kui sa nendest reeglitest kinni ei pea, siis võivad juhtuda õnnetused. Palju on juhtunud õnnetusi, kus auto on sõitnud jalgrattale otsa. Tavaliselt on süüdi alati jalgrattur. Vahel on ka süüdi autojuht, aga jalgrattur saab ikkagi kõige rohkem viga.
Käitu sina alati liikluses reeglite järgi. Kui sa aga seda ei tee, ei soovita mina sul üldse jalgrattale ronidagi.
Krismar Tappel,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi 4b klass
Jalgrattaga teel
Trill-trill, hoidke alt,
sõidan oma rattaga.
Ratas veereb, märg on asfalt,
tahan väga sõita ma.
Hetkel luba mul veel pole,
nii et sõidan kõnniteel.
Varsti load saan, see on tore,
siis saan sõita sõiduteel.
Kui sa liikled, meeles pea
ennast ohtu ära sea!
Selleks aga peadki sa
liiklust hästi oskama.
Mari Sildnik, Jõgeva Ühisgümnaasiumi 4b klass
Rattasõit
Rattaga saab maale, linna,
kooli, lasteaeda minna.
Sõidab ema, sõidab laps,
mõnikord ka meie paps.
Kui sa sõidad rattaga,
mõnikord võid kukkuda.
Kiiver olgu ikka peas
teiste liiklejate seas.
Sõites ära vigurda,
õigel ajal pidurda.
Enne sõitu õpi reegleid,
siis ei vaja arsti teeneid.
Rattasõit on kasulik,
tore, lõbus, vajalik.
Et see mööduks ohutult,
õpi reegleid varakult.
Mirjam Võsaste,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi 4b
Lood kogus kokku ja pani kirja
algklassiõpetaja ESTER MEERJA
