Pajusi maisipõllul teevad metssead kurja

 

Juba neljandat aastat kasvatakse seda Kesk-Ameerikast pärit põllukultuuri aktsiaseltsis Pajusi ABF, kus pidevalt suureneb ka maisi külvipind.  Pajusi põllumehed on välja mõelnud ka plaani maisipõllu kaitsmiseks metssigade eest.

Firmas Pajusi ABF kasvatati neli aastat tagasi maisi 80, tänavu aga 150 hektaril. Maisi külvipinna  suurendamine on ennekõike tingitud pragmaatilisest põhjustest.   “Maisi hakkasime kasvatama seoses lüpsikarja arvu suurendamisega. Majanduskriisi ajal jäi  uute rohumaade  rajamine tahaplaanile , mis tingiski vajaduse maisi külvipinna suurendamiseks. Maisiseeme muretseme firmast Older Grupp,” rääkis ettevõtte juhataja Lembit Paal.

Sead teevad seatempe

Tema sõnul on mais on pika kasvueaga ja hakkab põhiliselt kasvama juulis pärast vaheltharimist.  Möödanikus Eestis levinud maisisortidel kippus saagi valmimine hiljaks jääma, nüüdisaegsemad sordid jõuavad aga  vahaküpsuse ja täisküpsuse vahepeale. Paali sõnul kasvab tänavugi mais Pajusi ja Loopre küla vahel asuval põllul, kus aga igal aastal on metssead maisisaaki kahjustanud.

“Metssead pistavad osa saagist nahka, kuid kõige hullem on see et nad rüüstavad põllu, piltlikult öeldes põrsa moodi käitumisega. Oleme nende eemale peletamiseks kasutanud elektrikarjuseid.  Seakari aga sunnib hierarhias madalama liikme ees minema. See tallab elektrikarjuse maha ja siis tulevad ülejäänud sead järgi. Eesimejat tabab küll elektrilöök, kuid see pole tappev  ja ta võib oma seaelu edasi elada.  Tänavu aga külvasime maisipõllule ka hernest   Pärast herne koristamist tekivad vabad koridorid, mida jahimehed saavad kasutada metssigade eemale peletamiseks,” rääkis põllumajandusettevõtja.

“Maisi koristama hakata plaanitseme septembris või oktoobris,” lisas ta.

Neljandat aastat kasvatakse loomasöödaks maisi ka Põltsamaa vallas osaühingus Viraito, kus tänavu külvati mais 37 hektarile. “Möödunud aastal  koristasime hektarilt ligi 40 tonni maisi, mida võib pidada väga heaks saagiks. Tänavu on ühel põllul kasvanud mais paremini, teisel tagasihoidlikumalt. Koristamise oleme plaaninud oktoobriks, kuid öökülmade tulekul peame seda tegema ka varem,” ütles ettevõtte juhataja ja omanik Toivo Kens. Tema sõnul on Eestis praegu levinud  Euroopas tuntud maisisordid, millel kasvab kaks või kolm tõlvikult. “Mais on ennekõike energiaööt, mis oluliselt parandab söödaratsiooni,” ütles Toivo Kens.  

“Loomasöödana käib mais küll ja me oleme Eestis harjunud ka veidi oma peaga mõtlema,” ütles kunagine Tartu Näidissovhoosi direktor ja hilisem Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel, kui  majandit tutvustavas filmist kästi Moskvas  maisikasvatuse teemalised lõigud välja jätta.

Nimelt oli filmitegemise perioodil võimult tagandatud maisikasvatusest eriliselt propageerinud Nõukogude riigijuht  Nikita Hruštšov.

Mais

*Mais on kõrreline, mis kasvab tavalisemalt kahe-kolme, harva kuni kuue meetri kõrguseks

*Maisil on üks kuni neli tõlvikut, mis 10-25 ja harva 45 cm pikkusteks

*Pärineb Kesk-Ameerikast ning seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi

*Vanimad maisiseemned on leitud Mehhikost

*Eestis katsetati hariliku maisi kasvatamist esimest korda XIX sajandisl

*Maisikasvatamise kõrgaeg  oli 1954. ja 1955 aastal

*Siis kasvas siinsetel põldudel seda kultuuri 33 000 hektaril

Allikas: Wikipeedia

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus