Korraldatud jäätmevedu on rakendunud nelja aastaga vaid 60 protsendis kohalikest omavalitsustest. Jäätmekäitlejad näevad lahendusvariandina muuta süsteem litsentsipõhiseks.
Korraldatud jäätmeveo süsteem praegusel kujul ei toimi, eesmärk hõlmata kõik jäätmetetekitajad on täitmata. Killustatud ja väikeste üksustega haldussüsteem ei taga omavalitsustele vajalikku kompetentsi ega huvi jäätmeveoga tegelemiseks. Kohalikel omavalitsustel on nende aastate jooksul täitmata väga oluline ülesanne – motiveerida elanikke, oma valijaid, jäätmeid sortima ning liiga palju antakse omavalitsuste poolt vabastusi jäätmeveoga liitumisest. Ning kõige suurem probleem: kogu süsteemil kõikidel tasemetel puudub järelevalve.
Eesti Jäätmekäitlejate Liit pakub välja mitmeid omapoolseid lahendusvariante jäätmeveo süsteemi parandamiseks. Üks võimalus on kehtestada jäätmemaks. Sellega oleks kohalikel omavalitsustel raha jäätmekäitluse korraldamiseks. Kohalikud omavalitsused sõlmiksid jäätmeveolepingud jäätmetekitajatega ning jäätmekäitlejale tasuks kohalik omavalitsus. Selle süsteemi peamised miinused on aga maksukoormuse suurenemine ning ametnike arvu ja sellega seoses ka kulude suurenemine. Ka ei ole võimalus elanikkonnal ise teenusepakkujat valida.
Muljetavaldav on aga Leedu jäätmeveo süsteem, kus toimub konkurss veolitsentsidele. See süsteem sunnib kõiki jäätmevaldajaid jäätmeveoga liituma ning annab neile võimaluse valida vedaja. Litsentsi omandanud firma teenuse kvaliteet on kontrollitud. Samuti säilib konkurents, mille käigus kujuneb ka hind. Ühtlasi tekib võimalus praeguse süsteemi käigust vabanenud ametnikud suunata järelvalvet tegema.
Litsentsipõhine süsteem võimaldab hoida kokku rahalisi vahendeid ning kohalikel omavalitsustel oleks lihtsam kontrollida jäätmeveo kvaliteeti. Miinuseks on vaid, et ühe veoki asemel sõidab neid piirkonnas mitu.
MARGIT RÜÜTELMANN,
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht
