|
<p>
Kuigi põllumajandusettevõtetes kulub põhiline energia silo tegemisele, püsib loomasöötadest märkimisväärsel kohal ka kuiv hein. Jõgevamaal tehti esimesed kogused heina möödunud nädala kuumade ja kuivade ilmadega. Nüüd oodatakse taas selget taevast ja päikesepaistet. |
Esimeste hulgas hakkas meie maakonnas kuiva heina varuma Laiuse Põllumajanduse osaühing, kus eelmisel nädalavahetusel ligi 30 tonni valmis saadi. “Rohi oli hästi ära kuivanud, seepärast otsustasime ka heina teha, põhiliselt varume selle aga teise niitega,” ütles taimekasvatuse peaspetsialist Ares Moor.
Heina on vaja eelkõige vasikatele
“Heina anname söödaks ennekõike vasikatele, kuid teatud koguse ka lehmadele,” sõnas osaühingu juhataja Tiit Maripuu.
Torma vallas Sadala lähedal Annuse talus on silotegemine lõpetatud ja ka esimesed kogused heina niidetud. Heinaniitmine käis selles majapidamises ka eile. “Üldse plaanime teha 100 tonni heina. Praktiseerime segakülvi, mistõttu on võrdlemisi raske öelda, missugustest taimedest tänavu kõige kvaliteetsemat heina saab, kuid arvan, et lutsernist,” ütles peremees Jüri Koger.
Põltsamaa vallas Võhmanõmme põllumajandusühistus kavatsetakse heinateoga alustada käesoleva nädala lõpul. “Prognoosid lubavad selleks ajaks ilusat ilma. Osa heina on meil veel järel möödunud aastast. Tänavu tahame valmis saada 1200 300-kilost võrkümbrisega heinapalli,” ütles ühistu tegevjuht Toomas Joosep.
“Kuivuse tõttu jääb seekordne heinasaak võrreldes varasemate aastatega mõneti kehvemaks. Eriti tugevasti on kuivus mõjunud Põltsamaa kandi paestele põldudele, kus on juba rohkesti pruune laike,” nentis ta.
Uuendatakse masinaparki
“Hein on aga loomadele silo kõrval igati vajalik sööt. Ega inimenegi ei saa pidevalt hapukapsaga keha kinnitada. Vahelduseks on vaja ka midagi kuivemat süüa,” lausus Joosep, kelle sõnul on Võhmanõmme põllumajandusühistus karjas 240 lüpsilehma, lisaks noorloomad.
Ka Puurmani põllumajandusühistus kavatsetakse heinateoga alustada sel nädalavahetusel, mil ilmatargad taas rohkem päikesepaistet lubavad. “Ilmastikuoludest sõltuvad suuresti ka varutavad kogused. Kokku tahame heina varuda 400 hektarilt,” ütles firma tegevjuht Arvi Kink. “Esimese niite siloga on ühele poole jõutud, saime vajalikust 4000 rullist tehtud 35-40 protsenti,” ütles 600-pealise lüpsikarjaga põllumajandusettevõtte juht.
Tema sõnul on tänavu nüüdisajastatud ka heina ja silo varumiseks tarvilikku masinaparki. “Kevadel ostsime firmas Kverneland toodetud niiduki, mis maksis ligi 22 000 eurot,” ütles ta.
“Meiegi vajaksime niitmiseks tänapäevasemat tehnikat. Praeguseks oleme aga siiski suunanud investeeringud teiste oluliste valdkondade arenguks,” lasus Tiit Maripuu Laiuse Põllumajanduse osaühingust.
i
JAAN LUKAS
Hein kui oluline loomasööt
*Veis vajab aastaringsest söödakogusest kuiva heinana 8-10 protsenti
*Kuiva heina tehakse kõrrelistest, liblikõielistest ja rohunditest
*Kõrrelistest tuntakse Eestis peamiselt keraheina, aruheina, raiheina, põldtimutit, nurmikat ja päideroogu
*Tuntumad liblikõielised on meil põldristik ja valge ristik.
Allikas: Vikipeedia