Möödunud reedel Jõgeva raudteejaama ees juhtunu oli ajendiks, et maavalitsuses tõstatati taas küsimus ohutust raudteeületusest linnas, mida see tee poolitab.
Jutt kohe-kohe rajatavast viaduktist on Jõgeval juba tõesti habemega, sest ikka raha, täpsemalt selle puudumine on plaanid lõpuks nullinud.
Pealegi vähenes kaubavedu nelja aasta eest märgatavalt, mis andis Eesti Raudteele põhjuse Jõgeva raudteeületuskoht investeeringute seast välja jätta. Selle asemel loodi kaubarongidele võimalus peatuda raudteeületuskohta takistamata. Tõepoolest pole viimastel aastatel ette tulnud drastilist olukorda, kui reisirong jaamast kellapealt väljub, jättes sõitasoovinud kaubarongi taha käsi laiutama. Paraku ei piisa aga ohutuse tagamiseks sellest, kui kaubarongid vaid reisirongide peatumise ajaks ülekäigust eemal hoida. Sest kui roheline semaforituli raskel kaubarongil täiskiirusel linna läbida lubab, ei ole vedurijuhil vähimatki võimalust mõtlematult teele astunu elu säästa. Seda ei võimalda tegelikult ka küllalt väike kiirus, sest pidurdusteekond on saatuslikult pikk selgi puhul.
Ehk juhtubki kunagi ime ja Jõgeva kesklinnas pääseb ohutult ja muretult raudsest teest üle.
Iseasi, kust võtta aga mõistust laste ja lapsemeelsete kiirustajate tarvis, kes ehk ikka mõnd minutit säästa lootes rööbastel turnima kipuvad.
2. juuni 2011
