Tabivere alevikku rajatavasse taastuvenergia katlamajja paigaldatakse megavatise võimsusega hakkpuidukatel.
Aleviku kaugküttetrassid rekonstrueeritakse. Eesmärgiks on tagada energiavarustuskindlus, vähendada gaasi tähtsust aleviku energiakasutuses ja aidata kaasa keskkonnahoiule, vähendades fossiilse kütuse tarbimist. Tarbijatele tagatakse stabiilsem ja odavam toasooja hind, vähendades sõltuvust ühest konkreetsest toormest.
Osaühingu kõrge hind ja sõltumine ühest toorainest.
“Tabivere oli üks esimesi alevikke Eestis, kus aastatel 1995-1996 lokaalküttesüsteemid kasutusele võeti. Nende gaasikatelde ekspluatatsioon osutus kavandatust kulukamaks ja eluiga lühemaks ning gaasihinna kallinedes ei saa see olla jätkusuutlik lahendus. Praeguseks on Tabivere lokaalsed gaasikatlad amortiseerunud ning keskkatlamaja tarbijaid järjest juurde saanud. Nii näengi perspektiivi selles, et lokaalkatlaid kasutavad korterelamud tulevad tsentraalvõrku tagasi ja olen veendunud, et suudame pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga toasooja. Katlamaja taastuvenergiaplokis toodetakse soe hakkpuidust, mida hakkame varuma ümberkaudsetelt tootjatelt Jõgeva- ja Tartumaalt,” rääkis Raantse.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) juhatuse liige Kalev Aun nimetas Jõgevamaa arengukonverentsil Tabivere energeetikaprojekti kui üht sihtasutuse rahastatavat ettevõtmist.
“Projekti kogumaksumus on üheksa miljonit krooni, sellest pool tuleb KIK-ist ja ülejäänud raha tuleb tagada osaühingul Tabivere Soojus. Oleme pidanud läbirääkimisi pankadega ja saanud kinnitust, et taastuvenergia projekti elluviimine saab laenuraha toel teoks,” ütles Rannar Raantse.
Tabivere aleviku taastuvenergia projekti hanked on plaanitud välja kuulutada juunis ja ehituseni tahetakse jõuda juba tänavu suvel.
“Iga ettevõtmine on kiiduväärt, mis paikkonda arendab ja sinna uusi sissetulekuid toob,” iseloomustas projekti Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Kurs.
i
JAAN LUKAS
