Peipsi lähedal asuvas Kadrina mõisas tegutseva külalistemaja aktiivsemad kliendid on talvel, kui järv jääkaane all, kahtlemata Läti ja Eesti kalamehed. Et nende naistelegi tegevust pakkuda, valmib mõisakompleksis peagi väike tervisekeskus.
Kadrina mõisa keldrisse rajatavasse tervisekeskusse tuleb soolakamber, aurusaun, infrapunasaun, massaaživann, massaažikabiin ja aroomikabiin, lisaks bassein kuni neljale inimesele. Rahagi selleks otstarbeks on juba olemas. “Tervisekeskuse loodame valmis saada veel eeloleval sügisel,” rääkis Kadrina mõisakompleksi haldava firma Pootsman PT juht ja omanik Taavi Pirk.
Lisaks tervisekeskusele kavatseb ta ehitada mõisa vahetus läheduses asuvasse hoonesse pesumaja. Praegu kasutavad sealse piirkonna turismiettevõtted, lasteasutused ja hooldekodud Tartu pesumajade teenuseid, samas elab aga kohapeal tegusaid ja virku naisterahvaid, kellel pole tööd. Seni pole ettevõtjal õnnestunud kohalikult vallavalitsuselt pesumaja rajamiseks ehitusluba saada.
Lisandub seminariruum
Kadrina küla mõisahoone on päris suur ja seetõttu on seal hea võimalus ühendada töö ja vaba aja veetmine. Majas on ruumi seminaride korraldamiseks, võimalik sauna kasutada ja ka ööbida.
“Tahame luua eelolevaks sügiseks majutusvõimaluse 50 inimesele. Veebruaris-märtsis saame sellise hulga majutuskohti ära täita kaluritega, muul ajal panustame peamiselt firmade üritustele ning puhkajatele,” rääkis Taavi Pirk.
Pootsman PT on omal initsiatiivil korraldanud atraktiivseid kalapüügipäevi. Hommikul viiakse inimesed järvele, kusjuures varustatakse sobiva riietuse ning kalastamiseks tarvilike vahenditega. Õhtul sõidutatakse kalapüügipäeval osalenud tagasi mõisahoonesse. Peremehe sõnul olid niisugused firmaüritused tänavusel talvel väga populaarsed. Lisaks talvisele kalapüügile kasutavad paljud külalistemaja kliendid ka üle Eesti tuntud Pala suusaradu.
Kui tervisekeskus valmis saab, ongi keldrikorrus täielikult korras. Tänavu loodetakse korda saada ka mõisahoonet ümbritsev haljastus, tuleval aastal remonditakse hoone fassaad ning ruumid kolmandal korrusel, kuhu lisandub paar külalistetuba ja seminariruum. “Ülejärgmisel aastal tahaks selle hoonega ühele poole jõuda,” lausus Taavi Pirk.
Mõisakompleksi keldris asuva “Lühikeste Meeste Kõrtsi” ehitas peremees abilistega valmis kolme kuuga.
“2009. aasta oktoobris tekkis meil plaan kõrts aastavahetuseks valmis ehitada. Põrandatel lasus siis meetrijagu mulda ja prahti. Ega jäänudki muud üle, kui asusime pangedega mulda keldrist välja tassima. Siis ei uskunud keegi, et suudame kõrtsi kolme kuu pärast avada,“ meenutas Taavi Pirk.
Tegevusluba aasta pärast
Raha ehitamiseks saadi Jõgevamaa Koostöökoja vahendusel Leader-projekti kaudu.
Paraku juhtus nii, et pärast kõrtsi valmimist ei antud sellele tegevusluba ja toitlustuskoht seisis terve aasta tühjana. Möödunud aasta lõpus siiski tegevusluba saadi ning kõrtsis peeti vahva aastavahetuspidu kogu Pala valla rahvale.
“Pärast suurt rassimist peetud pidu oli siin väga tore,” meenutas Taavi. Noorperemehe sõnul on tal suvel väga palju muud tegemist ja sellel ajal ta külalistemajaga eriti ei tegele, sellega seonduva on enamasti oma mureks võtnud Taavi abikaasa. Ka ema on pojale toeks, samuti käib koduseid abistamas Tartu Kutsehariduskeskuses õppejõuna töötav õde.
Kõrtsile nime leidmiseks polnud tarvis konkurssi välja kuulutada, sest madalad võlvialused pakkusid nime ise välja. Jääb vaid loota, et naisterahvad Kadrina mõisahoones paikneva kõrtsi nime pahaks ei pane.
Siiani on pereliikmed “Lühikeste Meeste Kõrtsi” pidamisega hakkama saanud. Talvisel ajal kõrtsi pidevalt lahti ei hoitud, seda kasutati sünnipäevade ning firmaürituste korraldamise paigana. Kevadel loodetakse söögikoht siiski kindlatel nädalapäevadel külastajatele lahti hoida.
“Lühikeste Meeste Kõrtsis“ pakutakse väga omapäraste nimetustega toite, näiteks küüslauguleiba “Suudle mind veel”, kiluvõileiba “Ulgumere külaline”, hapukurki meega ehk “Lühikese mehe sakuskat” ja muud seesugust. Taavi Pirgi kinnitusel pööravad perenaised suurt tähelepanu toitude kodusele maitsele, aga ka eripärale. Menüüsse kuuluvad ka kalatoidud, nende valmistamisel tehakse koostööd Kadrina kalatööstusega.
i
TOOMAS REINPÕLD
