Neljapäeval Jõgeva kultuurikeskuses maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna korraldatud debatil said gümnaasiumiklasside õpilased mitmekülgset infot ja nõuandeid riskikäitumisega kaasnevatest ohtudest. Mõttevahetusel selgus, et noortel on piisavalt teadmisi, oskusi ja vastutustunnet, et õnnetusi ära hoida või nende tagajärgi leevendada.
Mõttevahetusel alkoholist tulenevatest ohtudest küsis debatti juhtinud haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Andi Einaste noortelt, mis ajendab ennekõike kraadiga jooke tarvitama. Noored nimetasid põhjustena eakaaslaste seltskonnas valitsevat traditsiooni, viltuvaatamist neile, kes alkoholi ei tarvita, samuti vajadust julgust koguda, et näiteks peol tütarlast tantsima võtta.
Hoolida ja vastutada
Jõgeva politseijaoskonna juht, politseikapten Ivar Dubolazov, ennetusteenistuse noorsoopolitseinik Kirly Kadastik ja Jõgeva politseiteenistuse patrullteenistuse välijuht Alar Sadam tõid mitmeid näiteid surma ja raskete vigastustega lõppenud liiklusõnnetustest, kus autojuht oli joobes. Juttu illustreerisid teemakohased pildid ja film. Politseitöötajad toonitasid, et alkoholi pruukinud sõpra tuleb igal juhul takistada autorooli istumast, vastavalt olukorrale on tarvis kasutada õiget veenmis- ja tegutsemistaktikat. Arvestama peab sedagi, et keelamine võib purjus inimese puhul kas vastupidise reaktsiooni esile kutsuda, seepärast on teinekord tarvis ka osav diplomaat olla.
“Mina püüan joobes sõbral või seltskonnakaaslasel kindlasti autojuhtimist takistada. Kui alguses võime ka tülli minna, siis usun, et kainena ta kindlasti tänab mind. Hea, et debatil ka teemakohaseid nõuandeid saime,” ütles Jõgeva Gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilane Janika Väät.
“Arutelul oli hea meel tõdeda, et noored on hakanud rohkem mõistma vajadust hoolitseda ja vastutada eakaaslaste eest, kes on joobeseisundis abitusse olukorda sattunud või võivad kontrollimatu käitumisega nii teistele kui ka endale ohtlikud olla,” ütles politseinik Alar Sadam.
Debatil koorus välja arvamus, et vägijookide tarvitamisega kaasnevaid riske peaks noortele veelgi põhjalikumalt ja sagedamini tutvustama. “Et klassijuhatajatundidest võetakse võrdlemisi halvasti osa, siis võiks teemakohaseid probleeme arutada ka mõnes ainetunnis,” tõdesid Palamuse Gümnaasiumi noormehed Veiki Ojaperv ja Joosep Järs.
Andi Einaste sõnul on mõne õppetunni “ohverdamine” ühiskonna valuküsimuste lahtirääkimiseks teretulnud mõte.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi sotsiaalpedagoog Silja Piir avaldas arvamust, et alkoholiteemalistele mõttevahetustele peaks kutsuma juba ka põhikooliõpilasi. “Minu juhendamisel valmib praegu uurimistöö seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste alkoholi tarvitamisest. Selgub, et joovastavaid jooke hakatakse tarvitama vägagi varakult, juba viiendas klassis.”
Hoiatav lugu
Lõuna-Eesti Päästekeskuse ennetusbüroo peaspetsialist Tõnu Vare keskendus ujumisega ja tule tegemisega kaasnevate riskide tutvustamisele ja analüüsimisele. Ta hoiatas pea ees vette hüppamise eest, mis võib tuua kaasa hukkumise või invaliidistumise. Vaadati ka telesaadet “Ellujääja” noorest mehest Villu Urbanist, kellega taoline õnnetus juhtus ning kes nüüd on valmis oma lugu jutustama, et teisi hoiatada.
Seksuaaleluga kaasnevaid ohte tutvustanud sotsiaalpedagoog Silja Piir kutsus noori enne mõtlema, kui nad hakkavad ennast internetiportaalides “ahvatlevates poosides” tutvustama. Tema sõnul äratavad sellised pildid sageli just väärastunud seksuaalkäitumisega inimeste tähelepanu, tagajärjeks võivad olla mitmesugused psühhotraumad ja kuriteodki. Andi Einaste ütls, et Eestis tuleks võtta vastu seadus, mis võimaldab perversselt käituvate inimeste avalikustamist, nende nimede ja fotode tutvustamist trükiajakirjanduses ja veebimeedias. Saalisolijad kiitsid selle mõtte üksmeelselt heaks.
Riskidest tuleb rääkida
Silja Piir rõhutas, et seksuaalsuhe peab välja kujunema vastastikusest huvist ja soovist. “Taunitav on olukord, kus üks pooltest seab armastuse ja sõpruse tingimuseks seksi.”
“Otsustasime debati korraldada just vastu suve, sest lähenemas on kuud, mil noored sagedamini pidusid peavad. On tarvis teada, kuidas sel puhul elule ja tervisele ohutult käituda,” lausus haridus-ja sotsiaalosakonna terviseedenduse ja spordi peaspetsialist Maiu Veltbach.
Debatil võeti kõne alla ka paljud juba tuntud tõed, mida tasub aga alati üle korrata. “Mõttevahetuse suurimaks kasuteguriks tuleb pidada noorte soovi kaasa mõelda,” nentis Andi Einaste. Haridus- ja sotsiaalosakonna töötaja Tiina Tegelmann leidis, et riske võimaldabki vältida see, kui neist võimalikult palju rääkida ja veelkord rääkida.
Mõttevahetusel osalenud täitsid tagasidelehed, kus avaldatud arvamuste põhjal korraldatakse temaatilisi debatte ka edaspidi.
i
JAAN LUKAS
