Arengukonverentsil otsiti energia säästmise võimalusi

</span>

Korterelamuid on meie maakonnas veel üsna vähe renoveeritud. Kredexi laenutingimustega tasub korteriühistutel tutvuda ning võimalikult kiiresti tegutsema hakata, sest taotlusi saab esitada kuni tuleva aasta 30. novembrini ja sedagi vaid juhul, kui raha jätkub. Tööd peavad olema tehtud hiljemalt 2013. aasta 1. novembriks.

BRP Haldus OÜ juhataja Roman Babchenko märkis, et maju, kes toetusi kasutavad või laenu võtavad, on Jõgeval tõepoolest vähe, kuid summad hakkavad vaikselt suurenema. Seni on Jõgevamaale Kredexist kortermajade renoveerimiseks raha saadud umbes 20 miljonit krooni ehk 1,3 miljonit eurot. Babchenko hinnangul peaksid ka haldurid olema aktiivsemad.

Korralikult renoveeritud majas tuleks soojuse eest oluliselt vähem maksta.

Sama kubatuuri peale erineb kortermajade energiatarve Jõgeval üle kahe korra, selgus Erakütte andmetest. Teades, et paljud majad pole energiasäästu meetmeid veel rakendanud, tasuks korteriomanikel koos haldajaga neid tõsiselt kaaluda.  

Katla soetamine polnud toetuskõlbulik

75 protsenti soojusenergia hinnast on kütuse hind, mida soojatootja muuta ei saa. “20-30 protsenti saab soojustamisega energia tarbimist majas vähendada,” tõdes Erakütte tegevjuht Priit Tiit.

Esialgu Jõgeval muid võimalusi soojaarvete vähendamiseks pole, kuigi linna ja Erakütte tellitud uuringust järeldus, et elanikele on taskukohaseim, kui toasooja saamiseks saaks kasutada ka biokütuseid ehk turvast ning puiduhaket. Kahjuks ei osutunud senise gaasikatla juurde uue, biokütuseid kasutava neljamegavatise katla ostmiseks tehtud taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) toetuskõlbulikuks.

Täiesti uut koostootmisjaama Eraküte lähiajal Jõgevale ehitada ei plaani, sest ka kohalike kütuste olulist hinnalangust ei prognoosi praegu keegi. Priit Tiit kinnitas, et kuna kohalikele kütustele üleminekuks tuleb Jõgeval palju investeerida, siis ei ole tarbija kinnimakstava toasooja hinna vahe gaasi või puiduhakke kasutamisel nii suur, kui esialgu arvata võiks. 

Põltsamaa gaasitrass võib varsti käiku minna

Fortum Termesti juhatuse esimees Margo Külaots ütles Põltsamaa piirkonnast rääkides, et gaasitrass ei pruugi peagi enam tühjalt seista. “Praegu ostame kütteõli, sest see on odavam. Peame kasutama seda kütust, mis tagab tarbijale soodsaima hinna.”

Põltsamaal saab valida, kas kasutada kütmiseks gaasi või põlevkiviõli, sest katlal on universaalne põleti. “See hoiab mingil määral kontrolli all ka põlevkiviõli hinda. Kui alternatiivi poleks, kerkiks ka kütte hind. Tulevikus aga võib gaas odavamaks osutuda ning siis hakatakse seda ka sooja saamiseks põletama,” märkis Külaots. Tema sõnul ei sõltu kaugkütte hind linna suurusest, vaid kasutatava kütuse liigist.

Külaots lisas, et Põhjamaade kogemus näitab – kaugküte on tiheasustusega piirkonnas soodsaim. “Näiteks Soomes on kütteturg vaba, klient saab ise kütteviisi vabalt valida. Kui klient valib kaugkütte, siis peab see olema soodsaim,” tõdes ta.

Külaotsa hinnangul võimaldab kaugküte ka soojust ja elektrit koos toota. “Nii saab energia täielikult ära kasutada ning väga oluline on, et kaugküttevõrke ei lõhuta. See loob eelduse keskkonnasõbraliku koostootmislahenduse tekkeks,” kinnitas ta.

i

HELVE LAASIK

i

Veeber: kasutage Vaimastvere turvast

AS Giga omanik, Tartu soojaärimees Tiit Veeber soovitas Jõgevamaa arengukonverentsil kõneldes kasutada Vaimastvere raba turvast.

“Jõgevamaal on turbavaru olemas, kuigi selle kasutamine on tehtud väga keeruliseks,” nentis ta. Jõgeva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist Vello Lukk kinnitas, et turba kasutamisel oleks kindlasti jumet.

“Vaimastvere turvast on varemgi kütteks tarvitatud, kunagi valmistati turbabriketti ja sellega köeti katlaid Kaareperes ja mujalgi. Praegu tuleks aga Veeberi välja pakutud energeetikaprojekti alustada uuringutest, mis selgitaks muu hulgas välja ka huvi turba kasutamise vastu. Kõneaineks on olnud ka jäätmetega kütmine. Samuti tuleks välja selgitada,  kas turbal on puidu ees eeliseid.”

i

JAAN LUKAS