Riigimetsas eile toimunud istutuspäeval said käe mullaseks ka kolme Jõgevamaa kooli õpilased. 2,1 hektari suurune lank, millele Jõgeva ja Tabivere Gümnaasiumi ning Vaimastvere Kooli lapsed kuuski istutasid, asus Jõgevamaa metskonna Laiuse metsandikus Söe arboreetumi lähedal.
</table>
Enam kui neli tuhat kolmeaastast hariliku kuuse taime olid langile toodud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Räpina taimlast. Istutada tuli traktoriga ette tõmmatud vagudesse. Metsnik Riho Sakrits ja metsakasvataja Ahto Rähn näitasid lastele kõigepealt ette, kuidas kuusekesed nii mulda panna, et need ka korralikult kasvama läheksid.
Kõigepealt kuulasid nende juhiseid ning asusid nende järgi talitama Tabivere ja Vaimastvere lapsed, Jõgeva Gümnaasiumi õpilased läksid RMK Kiidjärve looduskeskuse juhi Tiina Ilvese saatel metsaretkele. Pärast lõunapausi tehti vahetust.
„Pooleteise töötunni jooksul peaks iga õpilane jõudma istutada 50 kuusetaime, aga mulda saavate taimede hulgast olulisem on see, et töö saaks tehtud korralikult,“ ütles Ahto Rähn.
Istutuskvaliteeti aitasid temal ja Riho Sakritsal kontrollida Jõgevamaa metskonnas praktikal olevad Luua Metsanduskooli neljanda kursuse õpilased Alice Mägi ja Urmi Välba. Et nad ka ise praktika raames metsa istutamas käivad, on neil see töö hästi „käpas“ ning silm terav vigu märkama.
„Tundub, et tüdrukutel on silmamõõt täpsem kui poistel,“ arvas Alice. Urmi aga tunnistas, et laskiski ühel poistepaaril liiga tihedalt istutatud taimedest osa välja kaevata ja uuesti istutada.
Metsa hea meelega
16 Tabivere ja 16 Vaimastvere kooli õpilase hulgas oli nii neid, kes esimest korda metsa istutasid, kui ka neid, kellele see töö varasemast tuttav oli.
„Mina arvasin, et see töö on raskem, aga tegelikult on täitsa kerge,“ ütles esimest korda metsa istutanud Tabivere Gümnaasiumi VI klassi õpilane Elina Rebane.
Tema klassijuhataja Maire Mällo kinnitas, et metsaistutustalgutele tulid õpilased hea meelega. Ka vanematel polnud midagi laste metsamineku vastu.
„Lapsevanemad pidid andma lapse metsa tööle tulekuks kirjaliku loa ja kellelgi ei jäänud see saamata,“ ütles Maire Mällo.
Tema sõnul liidab ühine töö klassikaaslasi. Mis aga puukidesse puutub, siis nende hammustusest loodetakse pääseda nii, et raputatakse tööriided korralikult läbi ja kontrollitakse üle ka ihu.
Vaimastvere Kooli VI klassi juhtaja Maiu Kaarjärv ütles aga, et nende kooli tüdrukud kardavad puukide asemel hoopis ämblikke.
„Algul käis siin ämblike pärast üsna kõva kiljumine,“ ütles õpetaja muiates. „Nüüd on vaikus majas: ilmselt on harjutud. Eks sellepärast tulegi lapsed õigel ajal metsa tuua, et nad suureks saades looduses käituda oskaksid ega kardaks asju, mida pole vaja karta.“
Metsaga sinasõbraks
Ahto Rähni sõnul käisid kooliõpilased veel 1990. aastatel tihti metsa istutamas, siis tuli sellesse traditsiooni aga pikem paus sisse.
„Tore, et lapsi nüüd jälle metsaga sinasõbraks üritatakse teha,“ ütles Ahto Rähn. „Lisaks töökogemusele saavad õpilased istutuspäeval juurde metsatarkust. Sellel langil eriti: naabruses olevas Söe arboreetumis saavad nad ju näha väga laia valikut puuliike, sealhulgas võõrpuuliike.“
Riho Sakritsa sõnul vaatab ta sügisel üle, kuidas õpilaste istutatud taimed kasvama on läinud.
„Kui kuivuse tõttu või muul põhjusel suurem kogus taimi välja läheb, siis tuleb hõrenenud ridu tuleval kevadel täiendada,“ ütles Riho Sakrits.
Ahto Rähn avaldas aga lootust, et ka mõni õpilastest tulevikus vaatama tuleb, kuidas tema istutatud mets kasvab. Selle ülesleidmist hõlbustab metsatüki juurde paigaldatud tahvel vastavate koolide nimega.
„Kui laulu- ja tantsupeolised enne 2004. aasta pidu talgukorras metsa istutamas käisid, siis pandi välja lihtsad vineertahvlid, aga need pidasid vastu ainult kolm-neli aastat. Nüüd paneme korralikud plekktahvlid,“ ütles Ahto Rähn.
Õpilaste istutatud puutaimi sai eile täis veel üks Jõgevamaa piirides, täpsemalt Halliku metsandikus asuv lank, ent seal tegid tööd Elva Gümnaasiumi ning Kõrveküla ja Vara Põhikooli õpilased Tartumaalt.
Metsaistutuspäevale registreerus üle 4500 osaleja
*RMK kevadisel metsaistutuspäeval osalesid 6.-12. klasside õpilased
*Tööd jagus rohkem kui 4500 istutajale 110 koolist
*Uus mets pandi kasvama 70 hektaril üle Eesti
*Istutati üle 200 000 puutaime
*Nendest 75 protsenti on kuused ja ülejäänud männid
*Riigimetsa metsauuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime
*Töid juhendas 300 RMK poolset tööjuhti
*Metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine, ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust
*Programm sisaldab lisaks istutamisele ja metsaretkele ka lõunat
*Osaliselt kompenseeritakse koolidele ka transport istutuskohta ja tagasi
*Tänavuse kevadkampaania käigus korraldavad RMK looduskeskused üle Eesti mitmesuguseid loodusharidusprogramme ligi 10 000 õpilasele
Mida mujal tehakse
*Lisaks metsaistutuspäevale on kavas mitmed loodusõppeprogrammid
*Aimlas mõõdetakse metsa
*Kablis parvetatakse palke
*Roela käbikuivatis saadakse teada, mis on käbide lüdimine ja seemnete tuulamine
*Üle Eesti otsitakse kevademärke
*Jagatakse teadmisi looduse ja seal liikumise kohta
