Aprilli algus oli alles talvise moega. Paks lumi kattis maad ja käidi suusatamas. Avamaastikul mõõdeti esimestel päevadel lume paksuseks ligi pool meetrit ja metsas oli lund veelgi enam.
i
Päike liikus aga juba kõrgemalt ja päevased õhutemperatuurid tõusid esimesel viispäevakul 8‑11 kraadini, mis pani lume intensiivselt sulama, veed jooksma ning kergitas veetaset veekogudes.
Peagi tulid aedades soojemates päikesepaistelistes kohtades lumehangede vahelt välja esimesed õitsvad lumi- ja märtsikellukesed, kasemahl hakkas jooksma, lepal ja sarapuul venisid urvad pikemaks ja poetasid tolmu. Rohkesti saabus juba kuu esimestel päevadel paksu lume ajal väikseid rändlinde, kes esialgu leidsid toitu lumest lahti sulanud maanteeäärtes ning mitmed neist hukkusid liikluses. Taeva all oli näha haneparvi. Alates 6. aprillist ilm jahenes mõneks päevaks ja sadas vihma. Need vähesed vihmad osutusidki kogu kuu kõige suuremateks sadudeks.
Põllud vabanesid lumest kaks nädalat hiljem
Põllud vabanesid Jõgeva ümbruses lumest 9.-10. aprilliks, mis on keskmisest enam kui kaks nädalat hiljem. Vaatamata paksule lumele, kogunes suuri veeloike põldudel vähe, kuna maa oli juba lume mineku ajaks üles sulanud ning vesi sai mulda imbuda. Samuti aitas kiirele kuivamisele kaasa rohke päikesepaiste ja tuul. Metsaalustes püsis lumi avamaastikuga võrreldes üks-kaks nädalat kauem. Madalamates soistes kohtades ja kraavipervedel võis metsa all lund leida veel jüripäeval ja hiljemgi.
Lume alt vabanenud taliteravilja orased olid lumiseene poolt tugevasti kahjustatud, eriti sügisel suurema lehemassiga talvituma jäänud põllud. Roosatavaid lumiseenelaike oli näha ka murudel. Tänu soojale ilmale ja rohkele päikesepaistele kuivas kahjustunud lehemass kiiresti ning lumiseen hävis. Uus kasv algas taliteraviljadel aprilli keskpaigas ja orasepõllud muutusid järjest rohelisemaks. Laiguti olid taliviljaorased jäänud väga hõredaks. Põldude seisukord hiljem mõnevõrra paranes, kui uued lehed ellu jäänud võrsumissõlmest nähtavale tulid.
Mullad tahenesid kiiresti
Taimede kasvu ja arengut aeglustasid külmad ööd. Kui viimasel kümmepäevakul tõusis õhutemperatuur keskpäeval 16-22 soojakraadini, siis öösiti esinesid maapinna lähedal öökülmad ja hommikuti oli maa hallast valge, muld pealt kahutanud. Kuu teisel poolel langes külmematel öödel rohul temperatuur veel -6…-10 kraadini.
Mullad tahenesid väga kiiresti ja juba aprilli keskpaigas muutusid künnipõldude kõrgemad nukid heledaiks. Massiline mullaharimine algas vaatamata hilisele lumeminekule juba 19.‑20. aprillil, mis on keskmisest ajast mõned päevad varem. Kuu lõpuks oli mulla pealmine kiht juba tuhkjalt kuiv ja põllul töötavad masinad kadusid tolmupilve. Kiirustati külvidega, et seemned saaksid idanemisel kevadist niiskust mullas ära kasutada. Külvide järel rulliti põlde.
Väga kuiv kevad
Metsades võis esimesi sinililleõisi lumest vabaks sulanud kohtades leida aprilli keskpaigas. Kuu lõpus asendus sinilillede sinine ülaste kollase ja valge värviga. Kuu lõpus andsid toominga avanenud noored lehed, hiirekõrvul kased ja õitsvad raagremmelgad metsadele rohekaskollase värvuse. Aedades rohetasid aprilli viimasel nädalal lehes marjapõõsad, lillepeenardele lisasid värvikirevust avanenud nartsisside ja hüatsintide õied. Kuu lõpuks olid kohale jõudnud paljud rändlinnud. Kuldnokkade, lõokeste, rästaste, metsvintide ja teiste varem saabunute sekka oli kuulda esimeste lehe- ja põõsalindude ja must-kärbsenäpi laulu; nähti esimesi räästapääsukesi. Põldudel peatusid ja toitusid suured haneparved.
Aprill kujunes kuu keskmise õhutemperatuuri järgi tavapärasest ligi kahe kraadi võrra soojemaks ja päikeserohkeks. Päikesepaiste kestus (244 tundi) moodustas tavapärasest 135 protsenti. Sademeid tuli kuu jooksul Jõgeval ainult 10 mm, mis on 30 protsenti keskmisest vähem. Veel kuivem on olnud aprill viimase 89 aasta jooksul seitsmel korral, viimati 2004. aastal. Taimedele kasulikku soojust kogunes kuu jooksul ligi 76 kraadi, mis on keskmisest 25 kraadi rohkem. Kuulõpu seisuga oli looduse areng tavapärasest ligikaudu viie päeva võrra ees.
Maikuu võib tuua äärmusi
Milline on olnud maikuu ilm Jõgeva 1922-2010. a andmetel? Lehekuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud 30 °C (1958. a) ja -8,5 °C (1953. a), vaatlusaastate kuu keskmine 10,3 °C. Kuu keskpaiku tõuseb tavaliselt ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle kümne kraadi ja algab aktiivne vegetatsioon.
Külmad lõpevad õhus tavaliselt 22. mai paiku, maapinnal juuni esimesel nädalal. Lumikate on tekkinud mais vaatlusaastate jooksul üheksal korral, viimati 1999. aastal. Sademete hulk on kõikunud viimase 89 aasta jooksul ühest millimeetrist (1947. a) kuni 113 millimeetrini (1927. a), vaatlusaastate keskmine on 49 mm.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
