Kevadel muutuvad maanteed suurteks spordirajatisteks


Igal kevadel, kui ilm soe  ja teed kuivad, alustavad tuhanded rattasõbrad treenimist võistlusteks. Liikluspilti ilmunud ratturite märkamine nõuab tähelepanelikkust sõidukijuhtidelt ja  hoolsust ratturitelt endilt.

Eestis on rattasport vaatamata pikale sügis-talvisele perioodile jätkuvalt populaarne ning rattarallidel ja -maratonidel osalevate harrastajate arv lööb igal aastal rekordeid. Maanteede ääres treenivate ratturite ohutus sõltub paljuski mootorsõidukijuhtidest, kes peavad muutunud liikluspildiga harjuma. Palju saavad ohutuse tagamiseks teha ka ratturid ise.

Kuigi maanteel sõites on ratturitel teiste sõidukijuhtidega sarnased õigused, erinevad nende kohustused liiklusohtlike situatsioonide ennetamisel autojuhtidest oluliselt. Eelkõige tähendab see ratturite kohustust end märgatavaks teha.

Jalgrattaga sõites tuleks kanda erksavärvilisi ja helkurribaga varustatud riideid, seda eriti pimedal ajal. Sõiduvahend peab olema tehniliselt korras, mida tasub kontrollida enne igat väljasõitu. Meeles tuleb pidada, et kiivri kandmine ei ole sugugi tülikas kohustus. Ei tasu kahelda, et kiiver võib päästa elu.

Jalgrattaga peab sõitma võimalikult sõidutee parempoolse serva lähedal ning jälgima tagant tulevaid sõidukeid, et neile vajaduse korral teed anda. Eriti tähelepanelik peab olema treeninggrupiga kolonnis sõites.

Kannatada saab rattasõitja

Jalgratturite sõiduoskused ja -kogemused on väga erinevad, samuti nagu nende käitumine liikluses. Selleks, et vältida õnnetusi, ei tohi autojuhid hetkekski valvsust kaotada.  Äärmiselt ohtlikud on juhi tähelepanu hajutavad kõrvaltegevused, mistõttu ratturite manöövrid neil märkamata võivad jääda.

Eriti  tähtis on arvestada jalgratturitega möödasõitudel.  Kahjuks ei võta paljud autojuhid ratturist möödudes hoogu maha ega hinda õigesti möödasõiduga kaasnevaid ohutegureid. Kui sõiduk jalgratturist suure kiiruse ja väikese külgvahega möödub, võib tuulehoog ratturilt tasakaalu viia ning põhjustada kukkumise või kokkupõrke. Väga ohtlik on jalgratturist mööduda ajal, mil teine sõiduk vastu tuleb. Kui tee on kitsas, ei pruugi seal kolmele ruumi jätkuda. Teadagi, kes sellises olukorras kannatada saab.  

Tihti tekitab probleeme ratturi sõidukiiruse vale hindamine. Jalgratturid sõidavad treeningutel väga kiiresti ning seega ei pruugi nende eest „läbilipsamine“ alati õnnelikult lõppeda. Kokkupõrkel jalgratturiga ei saa sõidukijuht enamasti füüsiliselt kannatada, kuid psüühiline trauma võib olla väga tõsine.  Teadmine, et tähelepanematuse tõttu sai kaasliikleja viga, ei unune kergesti.

Mida hõredama liiklusega tee, seda parem

Jalgrattaga sõitmiseks tasub valida sellised teed, kus liiklus on hõre ja pole suurt ohtu kellelegi ette jääda. Kõige sobivamad paigad treenimiseks on maakonnalinnade ümbruses olevad jalgrattateed, kuid pikemateks treeninguteks on neid esialgu veel vähe.  

Maanteeameti lõuna regioon koostas koos rattaklubide esindajatega marsruudid, millest lähtudes saavad ka pikamaasõitu harrastavad jalgratturid planeerida endale turvalise teekonna. Kaardi, kus on märgitud hõredama liiklusega ja jalgrattatreeninguteks sobivad marsruudid  Lõuna-Eestis, leiate maanteeameti koduleheküljelt http://www.mnt.ee/index.php?id=13922.  

i

RAIMO RONIMOIS, maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja liiklusohutuse ja liiklusregistri alal

blog comments powered by Disqus