Juba aastaid on räägitud Põltsamaa jõel asuva linna paisu ümberehitamisest ning nüüdisajastamisest. Paisu rekonstrueerimiseks ja kalapääsu rajamiseks esitati rahastamistaotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja see on nüüdseks saanud positiivse vastuse.
Põltsamaal seostub linna paisu ümber ehitamise vajadus suuresti kevadise üleujutusega, mil on vaja paisust ülesvoolu paikneva jõeosa veetaset kiiresti reguleerida. Kõige ohustatumad paisu taga paiknevad ehitised on Põltsamaa postkontor, noortekeskus ning maja, kus tegutseb Jordani kogudus. Põltsamaa abilinnapea Sven Lassi sõnul mäletavad vanemad linnaelanikud aega, mil linna paisust ülesvoolu paiknevas jõeosas üle kallaste tõusnud vesi on välja jõudnud teisel pool Veski tänavat asuva Vabadussõja monumendini.
Pais saab automaatsed varjad
Sven Lass lausus, et Põltsamaa linnas paikneva paisu ümberehitamise ja kalapääsu rajamise ette valmistamine on kestnud pikka aega. Nüüd on sellega jõutud niikaugele, et käesoleval aastal alustatakse projekteerimisega ning järgmisel aastal algab ehitamine. Abilinnapea sõnul pole teada, kui kaua täpsemalt kestab projekteerimine. Ta ei oska ennustada sedagi, kuidas kulgeb paisu ehitamiseks välja kuulutatav riigihange. Esialgsete arvutuste kohaselt kulub plaanitud töödele maksimaalselt 1 487 006,15 eurot. See summa võib projekteerimis- ja ehitustööde käigus mõnevõrra muutuda.
Paisu ümberehitamise ja kalapääsu rajamise käigus puhastatakse paisust ülesvoolu asuv 500 meetri pikkune jõeosa setetest. Rekonstrueerimistööde käigus paigaldatakse silla paisuosale automaatsed varjad. Nii on võimalik paisust ülesvoolu asuva jõeosa veetaset automaatselt reguleerida. Praegu tehakse seda veel vanamoodi: mehed tõmbavad pootshaakidega paisuavade ees olevaid planke välja ning panevad need kuivemal perioodil sinna tagasi.
Kaladele luuakse läbipääs
Kalapääsu rajamise tingivad looduskaitselised nõuded. Põltsamaa jõgi on lõheliste elupaik ning seetõttu lasub Põltsamaa linnal kui paisu omanikul kohustus tagada kalade läbipääs nii paisust alla- kui ülesvoolu. Praegu selline möödapääs kaladel puudub ja see halvendab vee-elustiku populatsiooni geneetilist kvaliteeti. Põltsamaa jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu alusel kaitstavate jõgede hulka. Selline looduskaitseline nõue peab seadusest tulenevalt olema täidetud 2013. aasta alguseks. Abilinnapea sõnul ei saa Põltsamaa linn sellest kohustusest üle ega ümber. Kohustuse täitmatajätmisel tuleks pais lammutada. See pole aga kellegi huvides, sest paisu taga olev jõeosa on sellisel kujul ilmestanud Põltsamaa linnapilti viimase viiekümne aasta vältel. Seetõttu rajatakse nn ringvoolukanalisse ehk ümber Põltsamaa linnas asuva roosisaare kulgevasse jõeharusse kalapääsuna kunstlik kärestik.
Paisu rekonstrueerimine sillaosa ei puuduta
Põltsamaa abilinnapea sõnul tabatakse paisu rekonstrueerimistööde ja kalapääsu rajamise näol korraga mitu “kärbest”. Ühelt poolt luuakse võimalus reguleerida kiiresti ja tänapäevaselt veetaset ja hoitakse ära võimalik uputusoht kevadel, samas säilitatakse paisust ülesvoolu asuv Põltsamaa linna ilmestav jõeosa, rajatakse läbipääs kaladele paisust üles- ja allavoolu ning puhastatakse paisust ülesvoolu jääv jõeosa setetest. Abilinnapea sõnul on isegi hea, et nõuetele vastavat kalapääsu siiani paisu juurde rajatud pole. “Kui selline kalapääs olemas oleks olnud, poleks me saanud sellist toetusraha, mille abil paisu nüüdisaegseks ümber ehitada,” nentis Sven Lass. Samas ei kaasa kõnealuse paisu rekonstrueerimine Suure silla kui maanteeosa uuendamist. Sillale kui maantee osale on Põltsamaa linnal olemas täiesti eraldi projekt, mille maksumus oli eelmise vääringu kohaselt umbes 15 miljonit krooni. Põltsamaa Suur sild on linna omandis olev maanteerajatis ja abilinnapea sõnul pole kahjuks olemas sellist meedet, millest silla maanteeosa rekonstrueerimiseks toestusraha taotleda saaks.
“Kui see sild oleks Maanteeametile oluline, oleks Suur sild tänaseks päevaks juba tõenäoliselt rekonstrueeritud,” lausus Lass. Liikluskoormus Suurel sillal pole praegu just väga suur, kuid sellegipoolest on sellele seatud massipiirang 30 tonni. Põltsamaa abilinnapea sõnul ei saa välistada, et lähiaastatel alandatakse sillale kehtivat massipiirangut veelgi.
Kuidas vältida veekahjusid
*Eemaldage lumevallid hoone seinte äärest, et sulavesi ei saaks tungida maja konstruktsioonidesse
*Tagage lume sulaveele korralik äravool
*Üleujutusohu korral teisaldage elektririistad, olmeelektroonika ning väärisesemed kõrgemale
*Koristage kraavid ja puhastage truubid, et ei tekiks sulavee äravoolu takistavaid ummistusi
*Võimalusel ostke majapidamisse tühjenduspump
*Kontrollige kindlustuspoliisi, veenduge, et see on kehtiv ning piisavalt ulatusliku kaitsega ehk on olemas üleujutuse lisakaitse
*Kuna Pandivere kõrgustikul on lund palju, siis võib rohkemat vett oodata Pedja jõel, Põltsamaa jõel ja Emajõel
*Suurimateks üleujutuseohuga riskipiirkondadeks on Tartu, Võru ja Põltsamaa linn ja Jõgeva alevik
i
TOOMAS REINPÕLD
