Eesti ratifitseeris 2012. aastal puuetega inimeste õiguste konventsiooni, võttes sellega kohustuse kaitsta puuetega inimeste õigusi. Konventsiooni ratifitseerides võttis riik muu hulgas kohustuse tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs avalikele teenustele, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning -süsteemidele.
Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda (JPIK) on puuetega inimeste huvisid kaitsev maakondlik organisatsioon.
JPIK pidas oma viimasel koosolekul aru, mil viisil oleks parim lahendada olukorda, kus koja praegused ruumid ei vasta puuetega inimeste vajadustele ega ka üldistele ohutusnõuetele, rääkimata ligipääsetavusest, kuna koja ruumid asuvad kolmandal korrusel. Trepp on järsk ja kitsas, hoones puudub lift. Ruumide kitsikus ja mittevastavus päästeameti ohutusnõuetele sunnib meid tõsiselt oma edasisi samme kaaluma.
Aastaid on puuetega inimesed oma majast unistanud. Kohalik omavalitsus on korduvalt pakkunud Lai tn 4 hoonet Jõgeva linnas, mis on algselt ehitatud lasteaiaks. Viimati enne põhikooli hoonesse kolimist töötas seal raamatukogu. Jõgevamaa PIK juhatus on isekeskis põhjalikult kaalunud kõiki omavalitsuse pakutud variante ja leiab, et nii asukoha kui ka suuruse poolest on Lai tn 4 hoone meie tegevuste toetamiseks igati sobiv. Kõiki argumente kaaludes leidis Jõgeva PIK, et erinevalt vallavalitsuse pakutud teistest variantidest saaks kõige väiksemate kulutustega arendada koja tegevust Lai tn 4 hoones. Kuigi hoones on terve rida puudusi, näiteks küttesüsteemi olukord, ventilatsioonisüsteemi puudumine jm.
Samas on hoone olukord selline, et maja ei pea hakkama kohe täies ulatuses renoveerima, välisseinu soojustama ega aknaid-uksi vahetama. Eelkõige tuleks korrastada küttesüsteem ja paigaldada hoonele ventilatsioonisüsteem.
Meie hinnangul pole Jõgeva vallavalitsus piisavalt analüüsinud puuetega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid, mis toetavad erivajadustega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus. Samas on just omavalitsus see, kes saab luua võimalusi eri sihtrühmade aktiivseks kogukonnaelus osalemiseks, füüsilise vormi hoidmiseks ja iseseisva toimetuleku toetamiseks. Puudus ei ole üksnes majanduslik ilmajäetus, puudus võib olla seotud ka pikemaajalise ühiskonnast võõrandumisega, õpitud abitusega jne. Et vähem „kulutada“ sotsiaalteenustele, on oluline ennetustöö – kodust välja, aktiivsesse ellu tagasi, koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega.
Me tahame erivajadustega inimeste aktiivsust toetavaid tegevusi ja teenuseid luua ja säilitada. Selleks peavad tingimused olema ligidal ja ligipääsetavad. Need ruumid, mis on avalikus kasutuses, peavad muuhulgas vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr. 28 vastu võetud 28.05.2018 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Arvestama peab ka siseministri määrusega nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, mis on vastu võetud 30.03.2017.
Urmas Vasemägi, Jõgevamaa Vaegkuuljate Ühingu juhatuse esimees
